Seened naudivad «muusikat» ja vohavad seepeale mis mühin (1)

teadus.postimees.ee
Copy
Heli paneb seened vohama.
Heli paneb seened vohama. Foto: Marek Strandberg Dall-E tehisaru abil

Äsjases Flindersi ülikoolis (Austraalia) valminud uuringus leiti, et mullas taimekasvu soodustavatele seentele helide mängimine põhjustas taimede kiiremat kasvu, võrreldes seentega, millele heli ei mängitud. Uudne «öko-akustiline» lähenemine võib taastada kahjustatud ökosüsteeme.

Helikeskkond on ökosüsteemidele kriitilise tähtsusega. Uuringust on näha, et taimed tajuvad heli kui mehaanilist stiimulit, mis võib soodustada toitainete liikumist, edendada kasvu ja tugevdada immuunsüsteemi. Nüüd viitab Lõuna-Austraalias asuva Flindersi ülikooli uus uuring, et sama võib kehtida ka mulla enda kohta.

Teadlased uurisid, kuidas akustiline stimulatsioon mõjutab mullas elavat, taimede kasvu soodustavat seent ja kas heli abil on võimalik taastada kahjustatud ökosüsteemi.

«Üle 75 protsendi maailma muldadest on oma viljakuse kaotanud, seega peame astuma radikaalseid samme, et pöörata see trend ümber ja alustada bioloogilise mitmekesisuse taastamist,» ütles Jake Robinson, uuringu juht ja vastutav autor. «Selgus midagi hämmastavat – üks levinud ja taimede kasvu soodustav seen suurendas oma esialgset eoste arvukust, s.t nende biomassi ligi viis korda, võrreldes kontrollgrupiga, kus helilained olid ümbritseva keskkonnaga samal tasemel.»

Teadlased matsid esmalt tavalised rohelise ja rooibose («rooibos» e.k «punane põõsas» on Lõuna-Aafrikas kasvav spetsiaalne antioksüdante jm tervislikku sisaldav taim) tee kotikesed, et soodustada seente biomassi kasvu. Heliisolatsiooniga kastidesse paigutati teekotikesed, ümbritsetuna 70- või 90-detsibellilise monotoonse helimaastikuga 8-kilohertsisel sagedusel. Alguses polnud seente biomass üheski teekotikeses nähtav, kuid pärast 14 päeva kestnud akustilist mõjutamist oli biomassi rohkus 70- ja 90-detsibellilistes rühmades nii rohelise kui rooibosetee kotikeste puhul nii kotikese sees kui ümber selgelt näha. Kontrollkotikestes, mis olid kokku puutunud ümbritseva heliga alla 30-detsibellilise helitugevusega, oli seente kasv tunduvalt vähem märgatav.

Seejärel kordasid teadlased katset ka laboris, kasutades Petri-tasse. Tassid sisaldasid Trichoderma harzianum'it, efektiivset antibiootilist kemikaali, mis soodustab taimede kasvu, hävitades mullas leiduvaid patogeene. Kakskümmend Petri-tassi olid akustilise stimulatsiooni all viie päeva jooksul. Samapaljusid ei stimuleeritud. Viiendaks päevaks täheldati, et akustiline stimulatsioon mõjutas tugevalt seente kasvu, eoste kasvu ja ka eoste tihedust. Heliga kokku puutunud eoste aktiivsus suurenes ligikaudu viis korda.

«Meie labori uuringud taastamisökoloogia valdkonnas sillutavad teed põlistaimestiku taastekkele ehk kadunud liikide taastamisele,» ütles Martin Breed, uuringu kaasautor. «Meie uurimus potentsiaalsest mullamikroobide aktiivsuse stimuleerimisest avab uksi teistele innovaatilistele võimalustele, mis aitavad loodust taastada.»

Mulla mikroobidel võib kuluda aastakümneid, enne kui taimestik täielikult taastub. Uuring pakub potentsiaalset «öko-akustilist» meetodit protsessi kiirendamiseks. Töö jätkamine on vajalik, et jälgida helide abil seente kasvu mõjutavaid mehhanisme ja kindlaks teha, kas teatud heliparameetrid võivad olla seotud konkreetsete seeneliikidega.

Uuringu eeltrükk on saadaval bioRxiv lehel
Vaata ka: Flindersi ülikool ja uurimusest lähemalt.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles