NEW SCIENTIST Mida me teame planeetide kohta, kust NASA tulnukaid otsib? (3)

Jonathan O'Callaghan
, New Scientist, kaasautor
Copy
Midagi on juba leitud: NASA James Webbi kosmoseteleskoop avastas, et Maast 8,6 korda suurem eksoplaneet K2-18 b (pildil kunstniku nägemus) sisaldab süsinikku kandvaid molekule ja ühendeid, mida Maal toodab ainult elutegevus. See on tekitanud lootuse, et planeet võib olla koduks esimesele universumis avastatud maavälisele elule. Mõne dekaadi pärast peaks taolisi planeete hakkama jahtima uus kosmoseaparaat.
Midagi on juba leitud: NASA James Webbi kosmoseteleskoop avastas, et Maast 8,6 korda suurem eksoplaneet K2-18 b (pildil kunstniku nägemus) sisaldab süsinikku kandvaid molekule ja ühendeid, mida Maal toodab ainult elutegevus. See on tekitanud lootuse, et planeet võib olla koduks esimesele universumis avastatud maavälisele elule. Mõne dekaadi pärast peaks taolisi planeete hakkama jahtima uus kosmoseaparaat. Foto: Postimees

Astronoomid uurisid lähemalt tähti ja planeete, mida hakkab tulevikus sihtima uus miljardeid dollareid maksev kosmoseteleskoop, et valmistuda üheks inimkonna suurimaks väljakutseks: arenenud elu otsinguks teistel planeetidel. Praegu püütakse välja valida, millised tähesüsteemid võivad sobida tulnukate jahtimiseks kõige paremini.

2040. aastatel kavatseb NASA käivitada Elamiskõlblike Maailmade Vaatluskeskuse ehk HWO, mille suureks eesmärgiks on mõõta ja pildistada umbes 25 Maa sarnast planeeti päikesesarnaste tähtede elamiskõlblikes tsoonides, kus võiks eksisteerida vesi või isegi elu. Enne HWO ehituse algust aga tuleb teadlastel rinda pista mõnede suuremate takistustega.

Üks neist on kandidaadiks sobivate tähtede väljavalimine Maast umbes 100 valgusaasta kaugusel, mida teleskoop võiks täpsemalt sihtida. Caleb Harada California ülikoolist Berkeleys ja tema kolleegid on juba analüüsinud 164 kandidaat-tähte, et hinnata, mida me neist teame.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles