ELFi noore looduskaitsja auhinna pälvis lendoravauurija Liisa Rennel

Tarmo Tüür ja Liisa Rennel Foto: Katre Liiv/ELF

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) eestvõttel toimuval konverentsil «Meri ja soo» kuulutati 2023. a noore looduskaitsja auhinna laureaadiks lendoravauurija ja ekspert Liisa Rennel.

Liisa Rennel töötab Keskkonnaametis lendorava LIFE-projekti eksperdina.

Auhinna üleandmisel ütles Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Tarmo Tüür: «Liisa on juba gümnaasiumi ajast osalenud lendorava uuringutel ja kaitsel. Koostanud õpilas-uurimustöö lendorava elupaiku iseloomustavatest tunnustest. Ülikooli ajal pühendus ta tehispesade kasutatavuse jälgimisele erinevatel kaitsealustel liikidel. Peale ülikooli on ta töötanud keskkonnaameti liigikaitse valdkonnas ja praegu on ta seal tööl Eesti-Soome lendorava LIFE projekti eksperdina. Eelmisel aastal, kui lendorav oli Eestis aasta loomaks, oli Liisa üks kandvatest jõududest lendorava-aasta tegevuste organiseerimisel. Lisaks lugematud loodusõhtud, talgud uute lendorava leiukohtade leidmiseks, Iisaku lendorava õpperaja rajamine, lisaks esinemised meedias ja selgitamised. Viimastel aastatel on Liisa inventeerinud tuhandeid hektareid lendorava elupaigaks potentsiaalselt sobilikke metsi, kaardistanud erinevate ohustatud liikide leiukohti. Oli üks möödunud aastal kinnitatud kaitsetegevuskava peamisi koostajaid ja ka uute püsielupaikade moodustamise algatajaid.»

Liisa on ohustatud liikide uurimises ja seires osalenud juba gümnaasiumis õppimise ajast. Loogilise jätkuna keskendus ta Eesti Maaülikoolis õppides oma kodukandi ehk Alutaguse loodusmetsade elustikule. Lisaks liigikaitse eksperdi tööle Keskkonnaametis osaleb Liisa Eesti Terioloogia Seltsi tegemistes. Ta organiseerib vabatahtlikuna erinevaid talguid ja loodushariduslikke üritusi nii noortele kui täiskasvanutele, lisaks on ta kaasa löönud Tagasi Kooli projektis.

Noore looduskaitsja auhinda antakse välja alates 2005. aastast eesmärgiga toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade. Tänavu esitati konkursile 10 kandidaati.

Varasematel aastatel on auhinna pälvinud Polina Degtjarenko, Ott Luuk, Madis Leivits, Lennart Lennuk, Virve Sõber, Annely Holm, Riho Kinks, Aveliina Helm, Renno Nellis, Indrek Tammekänd, Ulvar Käärt, Murel Truu, Tarvo Valker, Marek Sammul, Peep Mardiste, Asko Lõhmus ning Indrek Sell.

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) eestvõttel neljapäeval ja reedel toimuval konverentsil «Meri ja soo» räägivad teadlased põnevamatest ja värskematest Läänemere ning märgaladega seotud uuringutest ja algatustest.

Esimese päeva peategelane on meri. Juttu tehakse erinevatest mereelanikest, nagu hülged, nahkhiired ja linnud. Samuti kõneldakse tuuleenergiast ja ligi kaks aastat tagasi kehtestatud mereplaneeringust. Uuritakse põllumajanduse mõjusid ja planeedisõbralikku toidulauda.

«Meri on keeruline ökosüsteem, millest inimesed just liiga palju ei tea. Meie kodumere suurim probleem on liigne toitainete jõudmine vette, mille üheks tulemuseks on eutrofeerumine, mis toob kaasa hulgi teisigi probleeme. Siin mängib olulist rolli meie toidulaud, mille mõju merele on raske märgata,» ütles ELFi kliimaprogrammi juht ja kalafoori eestvedaja Joonas Plaan. «Samas on väljakutsed meretuuleparkidega väga selge näide, kus kliimamuutuste lahenduste ja keskkonnahoiu vahelised mured on inimesele ka silmaga näha,» lisas Plaan.

Silmaga nähtavatele ja nähtamatutele probleemidele keskenduva merepäeva avab Eesti Teaduste Akadeemia president ja mereteadlane Tarmo Soomere.

Konverentsil teisel päeval on fookuses sood. Jutuks tulevad viimastel kuudel palju kõneainet pakkunud turbakaevandamine ja kuivendus, ühtlasi soode taastamine. Samuti räägitakse märgaladega seotud keskkonnapoliitikast ning soode kuvandist näitusesaalides.

«Sood on elu- ja pesapaigaks mitmesugustele loomadele-taimedele, kes mujal turvaliselt toimetada ei saa. Soodes on tallel puhas ning mage vesi, millel on tänapäeval kulla hind. Kuivendamata sood aitavad leevendada kliimamuutusi. Viimase saja aastaga on neid erilisi paiku aga jäänud oluliselt vähemaks,» rääkis ELFi märgalade programmi keskkonnateadlikkuse ekspert Piret Pungas-Kohv.

«Alles viimastel kümnenditel on hakatud laialdasemalt mõistma, milline pikaajaline ja laastav mõju on kuivendusel ja turbakaevandusel. Sestap on hakatud mitmel pool soid taastama, ent kahju korvamiseks tuleb veel pikk tee käia. Konverentsil otsime tasakaalupunkti inimtegevuse ja soode hoidmise vahel,» ütles Pungas-Kohv.

Kokku esineb konverentsil üle 30 teadlase ja eksperdi.