FOTOD JA VIDEO ⟩ Aasta teadusfotograafiks valiti Eesti Maaülikooli vanemteadur Enno Merivee

Võitjatööl on näha parasitoidi Paracodrus apterogynus nukud naksuri vastse tühjaks söödud kestas. Parasiteeritud traatuss leiti 27. augustil 2021 välitööde käigus Lõuna-Eestist. Foto: Enno Merivee / Wikimedia Commons

Vikipeedias korraldatud teadusfotode konkursi võitis Heino Merivee fotoga parasitoididest. Konkurss toimus 1. novembrist 15. detsembrini ja sinna laekus 81 pilti 19 autorilt.

Teadusfotode konkursi korraldas Wikimedia Eesti ning selle eesmärgiks on populariseerida teaduse tegemist ja jäädvustamist. Eesti võistlus on ühtlasi osa ülemaailmsest teadusfotode võistlusest Wiki Science Competition.

2023. aasta Eesti parimaid teadusfotosid saab vaadata siit. Neist on loodud ka rändnäitus, mille valmimist toetas Eesti Teadusagentuur.

Paralleelselt pildikogumisega toimus teaduslike artiklite võistlus.

Žürii tunnustuse sai Enno Merivee pilt valguse interferentsi värvilistest mustritest euroopa linnusääse läbipaistval tiival. Alles hiljuti avastati, et mitmesuguste putukate läbipaistvad tiivad ilmutavad tumedal taustal ootamatult kirkaid struktuurseid värvimustreid. See foto sai ka Ajakirja Horisont eripreemia. Foto: Enno Merivee / Wikimedia Commons

Tiigi-klaasiksääse vastne. Vastsed on vee-elulised ja läbipaistvad. Neil on unikaalne toitumismeetod: nende tundlad on muundunud haaramiselundiks, mille abil püütakse toitu. See foto sai ka Ajakirja Eesti Loodus eripreemia. Foto: Janek Lass / Wikimedia Commons

Kategooria «Inimesed looduses» võitja: Käsitsi puursüdamiku võtmine Eesti rabas. Foto: Peeter Paaver / Wikimedia Commons

Žürii tunnustus kategoorias «Inimesed looduses»: Loengu andmine Eesti suurimatest rändrahnudest Tammispea hiidrahnu juures. Foto: Peeter Paaver / Wikimedia Commons

Looduspiltide kategooria võitja: Kostivere karstiala droonilt 2023. aastal. See foto sai ka Regio eripreemia. Foto: Peeter Paaver / Wikimedia Commons

Astronoomia kategooria võitja. Elevandi londi udukogu asub meist umbes 2400 valgusaasta kaugusel ning koosneb suurest ligi sadakond valgusaastat laiast gaasi- ja tolmupilvest, mis on täis ohtralt pisemaid tähetekke piirkondi. Terve udu paneb helendama udukogu keskel asuv sinine ülihiidtäht (tegelikult kolmiktäht) tähisega HD 206267, mille tähetuule kiiruseks on mõõdetud rekordilised 3225 kilomeetrit sekundis. Fotol udu vasakus servas iseloomulikus ringikujulises halos paistab täht nimega Mu Cephei või Hercheli Garneti täht. Tegemist on punase hüperhiiuga, mis plahvatab kosmilises ajaskaalas varsti supernoovana. Foto: Taavi Niittee / Wikimedia Commons

Üldkategooria võitja. Põhja-Eesti rannik. Foto: Peeter Paaver / Wikimedia Commons

Mittefotofailide võitjaks on Maxim Bilovitskiy video, mis näitab süsinikdioksiidi omadust minna temperatuuri tõustes ülekriitilisse olekusse. Algselt joodeti väikeses klaasampullis umbes 70-atmosfäärilise rõhuga väike kogus süsihappegaasi. Kui ampulli kuumutati, hakkas sees olev süsinikdioksiid minema ülekriitilisse olekusse, tekitades sellega ebatavalise aine oleku, mis ei ole vedel ega gaasiline. Pärast jahutamist võis täheldada vastupidist efekti.