:format(webp)/nginx/o/2024/01/24/15847677t1he800.jpg)
Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) teadlaste värskest uuringust selgub, kas on mõtet inimest tehisintellektiga asendada või mitte. Meie rõõmuks, aga ka kurvastuseks, selgub, et inimest on siiski veel kasulikum ülal pidada.
Uuringu kõige üllatavam tulemus oli, et vaid 23 protsenti tööst saab kulutõhusalt asendada tehisintellektisüsteemidega. 50 protsendi aastaste kulude vähenemise korral kulub aega aastani 2026, enne kui pooltel nägemisülesannetest on masinatel majanduslik eelis inimeste ees, selgus teadlaste uuringust. Masinnägemine on praegu ikka veel nii kallis, et inimesi palgata tuleb palju odavam.
Kuid isegi 2042. aastal on endiselt tööülesandeid, kus arvutinägemise ees on eelis inimtööjõul. Seega ei kao kõik nägemist nõudvad töökohad veel niipea.
Teadlaste sõnul kuluks isegi juhul, kui tehisintellektisüsteemide maksumus langeks 20 protsenti aastas, veel aastakümneid, enne kui arvutinägemisega seotud ülesanded muutuksid enamiku ettevõtete jaoks majanduslikult soodsamaks kui sama töö jaoks inimeste palkamine.
Infot koguti tuhande visuaalse tööülesande kohta, mis hõlmasid 800 erinevat ametit. Uuringu kohaselt saab praegu majanduslikult automatiseerida vaid kolm protsenti nendest tööülesannetest. See arv võib aga 2026. aastaks tõusta 40 protsendini, eeldades, et tehisintellekti maksumus aja jooksul väheneb, samal ajal kui andmete täpsus suureneb.
Üks suurimaid raskusi on see, et erinevalt inimestest, kellel on nii teadlikud kui ka alateadlikud mõtlemisprotsessid, on kunstmõistus piiratud statistiliste ja sümboliliste arutluste kasutamisega. Sellel võib endiselt olla raskusi ülesannete täitmisega, mis nõuavad kaudseid teadmisi, aga ka mingit intuitsiooni või sisetunnet, mis toetab inimeste kriitilist mõtlemist ja emotsionaalset intelligentsust. Tehisintellekt ei saa selliseid oskusi niipea korrata, need oskused jäävad paljudes tööstusharudes asendamatuks.
See ei tähenda, et tehisintellekt ei mõjutaks üldse inimeste töökohti – kindlasti mõjutab. Pangandus, turundus, tervishoid, juriidika, kaubandus ja transport on kõik suurema automatiseerimise peamised kandidaadid, kuna paljud nendega seotud ülesanded on korduvad ja masina poolt lihtsamini tehtavad. Neil töökohtadel töötavaid inimesi saab «kulutõhusalt» masinatega asendada, ütleb uuring.