Läbimurre ⟩ Hiinlaste kloonitud pärdik elab juba teist aastat – kas eesmärgiks on inimkloonid?

Reesusmakaak ReTro on elanud üle kahe aasta, mis tõestab, et kloonimisprotsess on õnnestunud. Foto: Zhaodi Liao et al., Nature Communications

Hiina teadlastel õnnestus edukalt kloonida reesusmakaak (Macaca mulatta), kellele pandi nimeks ReTro. Ta on elanud üle kahe aasta, mis tõestab et kloonimisprotsess on õnnestunud. See on märkimisväärne läbimurre, arvestades varasemaid ebaõnnestunud katseid reesusmakaake kloonida.

Hiina teaduste akadeemia edukalt kasvatatud reesusmakaak on kõige kauem elanud primaat, kes on tehtud täiskasvanud rakkude DNAga. Samamoodi klooniti ka kuulus lammas Dolly 1996. aastal, kasutades selleks somaatilise rakutuuma siirdamise (SCNT) meetodit.

See saavutus, mis on dokumenteeritud ajakirjas Nature Communications, tähistab esimest korda edu primaadi kloonimisel. Primaatide alla kuulub ka Hominidae ehk inimlaste sugukond. Meditsiinilistes uuringutes on reesusmakaak sagedasti kasutatav liik, kuna tema füsioloogia sarnaneb inimeste omaga.

Teadlased selgitasid, et tavaliselt viib loomulikul teel paljunemine järglasteni, kes on segu ema ja isa geenidest. Kloonimise puhul kasutatakse meetodeid, et luua geneetiliselt identne koopia ühest loomast.

Dr Falong Lu Hiina teaduste akadeemia ülikoolist väljendas BBC Newsile antud intervjuus kogu meeskonna suurt rõõmu eduka tulemuse üle. Samas on mõned loomakaitseorganisatsioonid, nagu Ühendkuningriigi kuninglik loomade julmusevastane selts (RSPCA), väljendanud sügavat muret sellise arengu pärast, viidates loomade üleelatud kannatustele, mis kaaluvad üles võimalikud otsesed kasud inimestele.

Reesusmakaak ReTro on elanud üle kahe aasta, mis tõestab, et kloonimisprotsess on õnnestunud. Foto: Qiang Sun / Nature Communications

Reesusmakaak ReTro kloonimisel kasutati 113 embrüot, millest 11 siirati ja saavutati kaks rasedust ja üks elus sünd.

Francis Cricki instituudi professor Robin Lovell-Badge on mures seetõttu, et teadlased on tootnud vaid ühe elusalt sündinud makaagi. «Ühe sündinu põhjal ei saa veel teha mingeid järeldusi selle meetodi edukuse kohta,» ütleb Lovell-Badge.

Vastuseks ütles dr Falong Lu BBC Newsile, et meeskonna eesmärk on saada rohkem kloonitud ahve, vähendades samal ajal kasutatavate embrüote arvu. Ta lisas, et kõik eetilised nõusolekud teadusuuringuteks on saadud.

Hispaania riikliku biotehnoloogia keskuse (CNB-CSIC) teadlane Dr. Lluís Montoliu ütles, et ahviliigi kloonimine näitas kahte asja. «Esiteks – kloonida primaate on võimalik. Ja teiseks, mis pole sugugi vähem tähtis, et selliste katsete õnnestumine on äärmiselt raske, sest nende tulemuslikkus on nii väike». Ta lisas, et protsessi napp edukus näitab, et mitte ainult ei ole inimese kloonimine ebavajalik ja vaieldav, vaid kui seda üritatakse, oleks see erakordselt keeruline ja eetiliselt põhjendamatu.

Allikas: BBC News