VAATA VIDEOT ⟩ Austraalia teadlased hakkasid koos kanadega kaagutama

Inimesed suudavad eristada kanade kaagutamisel emotsioone. Foto: Pexels

Teadlased usuvad, et kanade emotsionaalse seisundi eristamine nende häälitsuste põhjal võib aidata kanakasvatajatel parandada oma kanakarja heaolu.

200 uuringus osalevale vabatahtlikule esitati kanade kaagutamisest helisalvestisi ja 69 protsenti neist suutis eristada rahulolevaid kodulinde, kes ootasid maiust preemiana, ja neid, kes väljendasid pettumust preemia puudumise tõttu.

Queenslandi ülikooli veterinaarepidemioloogia ekspert ja uuringu juhtivautor professor Joerg Henning viitab sellele, et kanade kasvatamisega seotud inimesed suudavad tuvastada lindude emotsionaalseid seisundeid isegi eelneva kogemuseta.

Teadusajakirjas Royal Society Open Science avaldatud uuring toob esile võimaliku ühisosa selles, kuidas erinevad loomad oma emotsioone väljendavad. Praktilisemas mõttes avab see ukse tehisaru abil kanakarjade akustilisele jälgimisele, et kanade emotsioone hinnata ja kanakasvatajaid teavitada, kui nende kanad ei ole millegipärast rahul.

Kui selline jälgimine osutub usaldusväärseks, arvab Henning, et see võiks pakkuda käepärast ja kulutõhusat viisi heaolu hindamismeetodite täiustamiseks kommertskanade tootmisvaldkonnas.

Leitud tulemused kattuvad ka Charles Darwini 1871. aasta oletusega, et loomad kogu evolutsioonilises spektris väljendavad oma emotsioone hääleliselt, viidates sellele, et olendid mitte ainult ei jaga võimet emotsioonirikkalt häälitseda, vaid võivad reageerida ka teiste liikide häälitsustele.

Inimeste võimekuse testimiseks kanade häälitsuste emotsioonide eristamisel mängisid Henning ja kolleegid uuringus osalevatele vabatahtlikele helisalvestisi treenitud kanadest, mis olid seotud erinevate häälitsuste ja kausis peidus olevate preemiatega.

Vabatahtlikud suutsid edukalt tuvastada positiivselt erutatud kaagutused kanadelt, kes ootasid maiust, võrreldes pettunud nurinatega, kui preemiat ei tulnud.

Uuring näitas, et peaaegu 70 protsenti vabatahtlikest suutis kaagutusi sellisel viisil eristada. Vanemad inimesed olid vähem täpsed, ilmselt halvema kuulmise tõttu.

Need leiud täiendavad hiljutist uuringut, mis näitab, et inimesed suudavad tõlgendada emotsioone mitmesuguste loomade häälitsustes.

Tulemused näitavad, et on olemas jagatud emotsionaalne hääleline märguanne maismaal elavate selgroogsete vahel, mis toetab ka Darwini ideid.

Kui see saab edasise kinnituse, võiks kanakaagutuste jälgimine saada osaks loomade heaolu hindamisest, eriti suurtes farmides, kus hoitakse tuhandeid linde. Samuti oleks see kasulik väiksematele taludele.

Videost saab kuulata erinevaid häälitsusi, mida kanad teevad. Proovi ise järele – kas suudad eristada rahuloleva kana kaagutust pettunust?