Nagu kõhedaks tegev ulmelugu: Lõuna-Ameerikas on kõndiv puu!

Foto: PantherMedia/Scanpix

Kesk- ja Lõuna-Ameerika vihmametsade külastajatele on aastakümneid räägitud lugusid puust, mis liigub oma vaiataolistel juurtel aeglaselt metsas ringi. Niinimetatud jalutava palmi (Socratea exorrhiza) legend sai alguse 1980. aastast, mil antropoloogid John H. Bodley ja Foley C. Benson kirjeldasid teaduslikus artiklis selle taime omapärast käitumist. Bodley ja Bensoni sõnul suudavad mõned Peruu idaosa palmid end pärast puu ümberkukkumist või okste allavajumist «püsti ajada» ja «kõndida» takistusest eemale ning vahetada oma asupaika.

Tänapäevani räägivad Ladina-Ameerika vihmametsade giidid turistidele, et jalutavad palmid suudavad oma asukohta muuta kuni 20 meetri võrra aastas. Ent mõned üksikud teadlased arvavad, et selles loos võib olla tõetera, kuid puu kikivarvukil kõndimise oskus on tõenäoliselt müüt.

Arvati, et palmid ajavad metsas taga päikesevalgust, kasutades oma kõrgendatud tüvest välja kasvavat tosinat juurt. Mõnikord asuvad need juured mitme meetri kõrgusel maapinnast ja nagu Bodley aastakümneid tagasi selgitas, et kui need juured murduvad või mädanevad, võivad uued «jalad» otsida veidi kaugemal asuvat pinnast.