Viirustest, geenidest ja teadagi: nahkhiirtest

Nahkhiired on müstiliselt tugeva immuunsüsteemiga loomad – nad võivad ka kümnete viirustega samaaegselt nakatunutena üldse mitte haigeksjääda. Foto: Piqsels

28. novembril 2023 toimus Tallinnas konverents «Viirustega tulevikku». Postimees asub avaldama seal peetud ettekandeid ja kokkuvõtteid neist. Tartu Ülikooli viroloogiaprofessor Margus Varajak kõneles konverentsil viiruste olemusest ja geneetikast.
Viroloogia ajalugu ulatub tagasi aastatuhandete taha, kui erinevad tsivilisatsioonid, nagu Vana-Egiptus ja Mesopotaamia, kirjeldasid erinevaid nakkushaigusi. Bakterite ja viiruste mõistmine ning nende seos haigustega on olnud pikk protsess. Ja nahkhiirte roll on viiruste uurimisel ja mõistmisel oluline: neil on lihtsalt nii võimas immuunsüsteem, et me peaksime neid kindlasti kadestama.

Viroloogia ajalugu

Inimese tervise vaatenurgast on bakterid ja viirused äärmiselt olulised, mõlema grupi liikmed võivad põhjustada tõsiseid haigusi, vahel ka surma. Kirjalikke ülestähendusi erinevatest nakkuslikest tõbedest on leitud erinevate iidsete tsivilisatsioonide tekstides, nii Vana-Egiptusest, Mesopotaamiast ja mujalt. Siiski, haigustekitajate olemusest aru saamiseks on läinud inimkonnal aastatuhandeid.