Seenioridel on lemmikloomadest kuhjaga abi – loe miks

Foto: Pexels

Hiljutine uuring avastas, et üksi elavate vanemate inimeste seas on lemmiklooma omamine seotud teatud kognitiivsete languste aeglustumisega.

Üksi elavate inimeste osakaal on viimastel aastakümnetel suurenenud, ulatudes 2021. aastal 28,5 protsendini USAs, 29,4 protsendini Ühendkuningriigis ja 25,6 protsendini Austraalias.

Metaanalüüs näitas, et sotsiaalne isolatsioon on seenioritel dementsuse oluline riskitegur. Vanaduses üksi elamine ületab ka riske, mis kaasnevad füüsilise tegevusetuse, hüpertensiooni, diabeedi ja ülekaalulisusega.

Teadusajakirjas JAMA Network avaldatud uuring leidis, et lemmikloomade omamine oluliselt vähendab sotsiaalset isolatsiooni.

Vaatamata vähestele tõenditele lemmiklooma omamise ja kognitiivse languse seose kohta, uurisid Hiina Sun Yat-seni ülikooli teadlased suhet lemmikloomade omamise ja kognitiivse languse vahel vanemate üksi elavate inimeste seas ning kas see leevendab kognitiivset langust.

Uuringu jaoks kasutati andmeid English Longitudinal Study of Ageing (ELSA) uuringust, mis hõlmas 7 945 osalejat keskmise vanusega 66,3 aastat, kellest 56 protsenti olid naised. Uuringus vaadeldi kognitiivse funktsiooni andmeid, eriti verbaalset mälu ja verbaalset vilumust.

Verbaalne mälu hõlmab eelnevalt õpitud kirjaliku või suulise teabe meenutamist, samas kui verbaalne vilumus mõõdab inimeste võimet genereerida sõnu ehk mälu taastamise ja täidesaatva ajufunktsiooni näitaja.

Potentsiaalsete tegurite kohandamisel leidsid teadlased, et lemmikloomade omanikud kogevad verbaalse mälu ja vilumuse aeglustunud langust võrreldes nendega, kes lemmikloomi ei oma.

Märgatavalt leidsid teadlased, et üksi elavatel seenioritel on nendes aspektides kiirem langus kui nendel, kes elavad koos teistega. Lisaks kogesid üksi elavad seeniorid ilma lemmikloomadeta kiiremat kognitiivset langust võrreldes lemmikloomade omanikega, kes lisaks elavad koos teise inimesega.

Teadlased rõhutasid, et üksi elavad seeniorid seisavad silmitsi suurenenud dementsuse riskiga ning selle elukorralduse muutmine on väljakutse. Siiski näis lemmikloomade omamine, eriti üksi elavatele inimestele, tasakaalustavat verbaalse mälu ja vilumuse kiirendatud langust.

Kuna see oli aga vaatlusuuring, ei saanud teadlased täielikult kõrvaldada segavaid tegureid, nagu APOE geen, mis mõjutab Alzheimeri tõve riski.

Teadlased loodavad oma uuringuga algatada ka edasisi uuringuid, mis hõlmaksid põhjalikku kognitiivse funktsiooni hindamist, et uurida lemmikloomade omamise ja üldise kognitiivse languse seost üksi elavate vanemate inimeste seas.