TEADLANE VASTAB Kes peab saunas kauem vastu, kas kaalukam või kõhnem?

teadus.postimees.ee
Copy
Professor Jaan Kalda.
Professor Jaan Kalda. Foto: Tallinna Tehnikaülikool (TalTech)

Kui kogukam inimene võib olla füüsiliselt tugevam ja kõhnem jälle kiirem, siis kuidas mõjutab kehakaal saunarõõme ja leilivõttu? Vastab Tallinna Tehnikaülikooli füüsikaprofessor Jaan Kalda.

Küsimusele vastamiseks alustame näitega kokandusest: kui keedame kanamuna, siis saame kuue minutiga mõnusa parajalt küpsenud muna, mida on hea süüa. Jaanalinnumuna tuleb samasuguseks keeta oluliselt kauem.

Füüsika ütleb, et aeg, mis meil kulub selleks, et soojus jõuaks muna keskele, on võrdeline muna raadiuse ruuduga.

Praetava lihakäntsaka puhul on raadiusest raske rääkida, siin tuleb kasutada lihaviilu keskpunkti kaugust liha pinnast. Seega kui panna pannile sentimeetrine lihaviil ja see saab parajalt küpseks praadides kummagi külje pealt ühe minuti, siis võttes 2 cm paksuse lihaviilu, mis on ju kaks korda paksem, tuleb seda praadida neli korda kauem ehk juba 4 minutit kummaltki küljelt.

Nüüd läheme aga sauna juurde. Oletame, et inimene istub saunalaval 10 minutit ja läheb pärast seda pooleks minutiks vette. Siis läheb uuesti lavale ja pärast uuesti vette – sedapuhku juba kaheks minutiks. Meenutame, et soojendamiseks (või jahutamiseks) vajalik aeg on võrdeline asja paksuse ruuduga. Teisisõnu, sügavus, kuhu soojus või külmus jõuab, on võrdeline ruutjuurega soojendamise (jahutamise) ajast.

Seega teistkordsel vette minemisel jahtus saunalise keha kaks korda rohkem, sest jahutamise aeg oli neli korda pikem ja sügavus kehas, kuhu külmus jõudis, oli ruutjuur neljast, st kaks korda suurem.

Niisiis kui võrrelda kõhna ja tursket saunalist, siis sama laval olemise ajaga soojeneb mõlema keha ühe ja sama sügavuseni. Vereringe kannab seda soojust üle keha laiali ja üldist soojatunnet hakkab mõjutama keha keskmine temperatuurikasv. Et kõhnal inimesel moodustab soojenenud pind suhteliselt suurema osa kogu kehast, siis saab ta laval kiiremini oma soojadoosi kätte ning sama kehtib külmas vees jahutamise kohta.

Seega kõhnal mehel ei tasu häbeneda varem lavalt alla ronimist ja lühemat jääaugus sulistamist.

Kuula ka Jaan Kalda saunafüüsika podcast'i.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles