Viru-Nigulas paljastus maantee alt ammune matmis- ja asulakoht

Karin Rannaäär ja Raivo Suni puhastavad välja üle keskea mehe luustikku. Algajal arheoloogil avalduvad tundide kaupa niisuguses asendis töötamise viljad järgmisel päeval, kui tuleb kannatada kangeks tõmbunud turja- ja tuharalihaste valu. Foto: ULVAR KÄÄRT

Viru-Nigulat läbiva Pada–Kunda maantee uuendustööde käigus tulid sügisel kohaliku kirikaia äärse teelõigu alt välja vanad inimluud. Nagu sellistel puhkudel ikka, tuli teetööd sel lõigul seisata ja kutsuda sündmuskohta uurima arheoloogid. Horisont läks päästekaevamiste viimasel päeval arheoloogidele appi, et iidsete luustike väljakaevamisega kätt proovida.

Kui ma 6. oktoobri hommikul Viru-Nigulasse jõuan, on kirikaia ääres aedikutega eraldatud teelõik, mis on mitmekümne meetri pikkuselt lahti kaevatud. Eelnevate nädalate jooksul on siit välja tulnud suisa 11. sajandist ehk muinasajast pärit leide ning vanimana üks 13. sajandist pärinev matus. Peale arvukate matuste on pinnasest paljastunud mitme vana ehitise jäänused.

Ühe arheolooge üllatanud konstruktsioonina on mustaval platsil näha näiteks paeplaatidest laotud ning ilmselt keskajal kirikut ümbritsenud palktara vundament ja ka ühe hoone vundamendi jäänused. Viimase juurest tuli välja ka kunagise kerisahju põhi.

Ent täna on vaja välja kaevata kolm viimast luustikku. Platsil on juba askeldamas Raivo Suni, Kristo Oks ja Karin Rannaäär. Nende tegemisi juhib osteoarheloog Martin Malve – Horisondi lugejatele ammusest tuttav autor, kes tegeleb vanade luude uurimisega. Martin juhatab mind pikema jututa ühe pikliku augu juurde, mille põhjast paistab pruunikas inimluustik. See tuleb pinnasest korralikult välja puhastada, et leiu saaks dokumenteeida ja eemaldada.