Madis Metsis: Geenivaramu probleemid on päris ja molekulid on nii suured, et nende tagant inimene ei kipu välja paistma

Kui geene oleks tuntud juba keskajal, oleksid nendega kauplemise reeglid ilmselt tänapäevaks palju paremini paika loksunud. Täna on genoomiäri ajamine justkui kõndmine korraga nii õhukesel jääl kui ka miiniväljal. Foto: Marek Strandberg Dall-E tehisaru abil

Geenivaramusse on kulutatud oluliselt enam, kui sealt tagasi on saadud. Seni kerkinud probleemipüstitusi peab molekulaarbioloog ning Geenivaramu üks asutajatest Madis Metsis igati õigustatuks ning ütleb, et veel enne, kui sünnib ettevõte, mis hakkab Eesti geeniandmeid kasutama ja võimalik, et nendega ka kaupa tegema, peab asjad hoolikalt läbi arutama ja arvutama.

2001. aastal, kui Madis Metsis oli üks neist, kes asutasid Geenivaramu, rahast ja tulust ta enda sõnul ei räägitud. «Kontekst oli ikka inimeste heaolu ja tervis,» selgitab Metsis. «Islandi «geenivaramu» deCode oli selleks hetkeks juba viis aastat olemas, lepingud sõlmitud ja töö käis.»

Üksikasju mäletamata meenub Metsisele, et seal oli laias laastus nii, et kui Islandi deCode'i doonoritele sobinuks mingi uus ravim, siis oleks see olnud neile tasuta.