NEW SCIENTIST ⟩ Mees, kelle keskaegne maailmakaart tegi kartograafiast teaduse

Kild Fra Mauro maailmakaardist. Foto: Sailko, CC BY 3.0, via Wikimedia Commons

Mõned aastad tagasi ammutasin ma Correri muuseumis Veneetsia linna ajalugu. Püha Markuse väljakul asuvas muuseumis eksponeeritakse muljetavaldavaid skulptuure, maale merelahingutest ning iidseid relvi. Viimast eksponaatide ruumi läbides paelus mu pilku üksinda alkoovis rippuv artefakt. See oli maailmakaart – ladina keeles mappa mundi – kuid see erines kõigest, mida ma varem kohanud olin, kirjutab New Scientisti kaasautor Meredith F. Small.

Kuldraamiga ning 2,4 meetrise läbimõõduga kaart kujutas maailma käsikirjaliste märkmetena kaetud õõtsuvate siniste merelainte ning kahvatute maamassiividena. See oli üks kõige kaunimaid ja keerukamaid asju, mida ma kunagi näinud olen.

550 aasta eest munk Fra Mauro loodud kaart oli sajandeid suuresti tähelepanuta jäänud – kahetsusväärne olukord, arvestades, et see kujutab täpsust, mis varasematel kaartidel puudus. Kui teos ümber pöörata (Mauro asetas lõuna üles), saame aru, et see kujutab Aafrikat ja Euraasiat.

Pärast Veneetsia külastust otsustasin selle kaardi kohta rohkem teada saada ning minu uudishimu kulmineerus raamatuks «Siit algab Tume Meri». Ma veetsin rohkem kui aasta aega maailmakaartide kirjandusse süüvides, uurides Fra Mauro loomingut ja püüdes mõista, mida ta sellega öelda tahtis. Selgub, et kaart oli osa käänupunktist keskajast renessanssi, kuna see oli esimene teadusele ja geograafiale, mitte religioonile tuginev maailmakaart. Mauro metoodika andis aluse kaarditeadusele.