Aasta orhidee 2024 on vööthuul-sõrmkäpp

Vööthuul-sõrmkäpp. Foto: Jaak Neljandik / Eesti orhideekaitse klubi

Eesti Orhideekaitse Klubi (EOKK) valis 2024. aasta orhideeks vööthuul-sõrmkäpa (Dactylorhiza fuchsii).

Vööthuul-sõrmkäpp kuulub meie tavalisemate käpaliste hulka ja kesksuvel võib teda kohata üle Eesti, kasvades hulgakesi koos hõredamates metsades, sooservades, niitudel, maanteekraavide nõlvadel ja metsaojade kallastel. Eelistab lubjarikkamaid muldi ja niiskemaid kasvukohti.

Õitsemisega alustab see orhidee tavaliselt juuni keskpaigas ja õitseaeg kestab kuni juuli teise pooleni. Vööthuul-sõrmkäpale on iseloomulikud pealtpoolt täpilised, altpoolt hõbedase tooniga lehed. Mõnikord võivad täpid lehtedel puududa. Alumine leht on äraspidi munajas, ehk laiem ja lühem kui ülemised lehed.

Õisik on paljuõieline, tüüpilisel vööthuul-sõrmkäpal on õie huul sügavalt kolmeks osaks jaotunud, sisselõiked ulatuvad vähemalt kolmandikuni huule pikkusest ja huule keskmine hõlm on külgmistest pikem, kitsas-kolmnurkse kujuga.

Õied on mitut tooni lillakasroosad tumedama mustriga õiekattelehtedel ja huulel. Muster võib olla väga varieeruv – koosneda rõngastest, kriipsukestest või täppidest. Esineb ka peaaegu mustrita või isegi puhasvalgeid õisi. Valgeõielise vööthuul-sõrmkäpa kasvukoht Tuhalas on praegugi alles ja pideva vaatluse all. Taimede kõrgus on tavaliselt 40-50 sentimeetrit, vahel võib see ulatuda ka 75 sentimeetrini.

Vööthuul-sõrmkäpa teaduslik liigiepiteet on antud saksa botaaniku, orhideeuurija Leonhard Fuchsi auks. Omaette liigina on vööthuul-sõrmkäpp eristatud 1914. aastal (Eestis 20. sajandi keskpaiku), varem peeti teda kuradi-sõrmkäpa alamliigiks. Koos kasvamisel tekib vööthuul- ja kuradi-sõrmkäpa vahel väga sageli vahepealsete tunnustega ristandeid.

Juba 1936. aastal võttis esimene Eesti looduskaitseseadus kaitse alla kaheksa kodumaist orhideeliiki. 1983. aastast kuuluvad riikliku looduskaitse alla kõik Eestis kasvavad orhideeliigid ja vööthuul-sõrmkäpp kuulub praegu kaitsealuste liikide III kategooriasse.

Aasta orhidee valimise eesmärk on nimetatud liiki laiemalt tutvustada, tema elu lähemalt uurida, saada täpsemat pilti liigi levikust ning seisundist Eestis ja pöörata tähelepanu leiukohtade kaitsmisele.

EOKK kuulutab välja aasta orhidee viieteistkümnendat korda. Varasemalt on aasta orhidee austavat nimetust kandnud punane tolmpea (2010), tõmmu käpp (2011), kahelehine käokeel ja rohekas käokeel (2012), kõdu-koralljuur (2013), hall käpp (2014), kärbesõis (2015), tumepunane neiuvaip (2016), harilik muguljuur (2017), kaunis kuldking (2018), lehitu pisikäpp (2019), soo-neiuvaip (2020), väike käopõll (2021), balti sõrmkäpp (2022) ja valge tolmpea mullu.

19. veebruaril 1985. a asutatud Eesti Orhideekaitse Klubi ühendab loodushuvidega inimesi väga erinevatelt elualadelt, sealhulgas ka elukutselisi botaanikuid. Klubi eesmärgiks on kodumaiste orhideede ehk käpaliste tutvustamine, uurimine ja nende kaitsele kaasaaitamine. Klubi on välja andnud käpalisi tutvustavaid plakateid, voldikuid, orhideeraamatu "Kodumaa käpalised", korraldanud fotonäitusi ja teemapäevi, teostanud kaitsealuste taimeliikide inventuure ning avastanud palju uusi käpaliste leiukohti.

Ühtlasi kutsub EOKK üles loodushuvilisi teatama vööthuul-sõrmkäpa leiukohtadest andes neist teada loodusvaatluste veebi või nutirakenduse kaudu https://lva.keskkonnainfo.ee/.