Maa all on pöörases koguses vesinikku - kas on oodata uut «kullapalavikku»

Foto: Shutterstock

Hiljuti avastati Prantsusmaal Lorraine'i kaevanduspiirkonnas tehtud maagaasiuuringute käigus 3000 meetri sügavuselt maa alt suur vesinikumaardla. Seal võib leiduda hinnanguliselt 250 miljonit tonni vesinikku, mis kataks praeguse globaalse nõudluse enam kui kaheks aastaks.

USA geoloogiateenistuse USGS hinnangul võib maailmas leiduda tuhandeid või isegi miljardeid megatonne vesinikku, ehkki kõigile pole lihtne ligi pääseda. USGSi teadlase Geoffrey Ellise sõnul on kergemini ligipääsetava vesiniku kogus umbes 100 miljardit tonni, mis võiks katta globaalse nõudluse vajaduse aastasadu. 

Prantsusmaa riikliku teadusuuringute keskuse professor Jacques Pironon peab seda õnnelikuks juhuseks. Selline leid on eriti väärtuslik, kuna vesinik võib tulevikus globaalse majanduse süsinikuneutraalsuse suunas liikumisel olla keskse tähtsusega. Vesinik süsinikku õhku ei paiska, kui seda kasutatakse kütusena või tööstuslikes protsessides.

​Ühe massiühiku kohta sisaldab vesinik energiat (36 kWh/kg) üle kahe korra rohkem, kui maagaas ja üle kolme korra rohkem, kui diiselkütus. Gaasina on see aga ülikerge ning kütusena kasutamiseks peaks see olema suure rõhu all või sootuks veeldatud. Vesinikku saaks kasutada ka ammoniaagina, kus üks lämmastikuaatom on seotud kolme vesinikuaatomiga. Vesiniku eeliseks kütusena on see, et selle põlemisel tekkib vaid veeaur ja mitte kliimat muutev süsihappegaas.