Astronoomiline vanameister lõi kümme lummavat pärli

Tumeaine jaotuse numbrilistel simulatsioonidel saadud hetkepilt kosmilisest võrgustikust. Heledamad kohad tähendavad tumeaine jaotuse tihedamaid kohti. Tihedaimad kohad kujutavad tumeaine jaotust väga paljudest galaktikatest koosnevates galaktikaparvedes, peened „niitjad“ moodustised aga galaktikatest ja galaktikate gruppidest koosnevad filamendides. Näha on ka tühjemad kohad. Foto: Wikimedia Commons, Wolker Springer, Max Planck Institute for Astrophysics

Tartu observatooriumi kosmoloogia osakonna professor Jaan Einasto, üks maailma astronoomia grand old man'e, on kümne teadusartikli juhtiv autor, millest nähtub, et universumi kujunemise uurimiseks oluline tiheduse häirituse teooria on kohati puudulik.

Teadaolevalt asetsevad galaktikad meie universumis võrgustikuna: galaktikad ja galaktikate grupid ja parved looklevad niidistikuna kõikvõimalikes suundades aeg-ajalt omavahel sõlmedeks põimudes. Niidistiku ja selle sõlmede vahele jäävaid «auke» kutsutakse kosmilisteks tühikuteks. Tavalise aine ja tumeaine tihedus võib Universumi eri osades olla väga erinev.

Astrofüüsik Jaan Einasto 2022. aastal. Foto: Postimees / SILLE ANNUK