NEW SCIENTIST ⟩ Leiti esimesed elu märgid teistel planeetidel: kas rõõmustame liiga vara?

Kunstniku nägemus elust teisel planeedil. Kas aga selle märgid meieni jõuavad? Päris palju kobame me veel pimeduses, et neid märke õigesti hinnata. Foto: Peace,love,happiness / Pixabay

«Ärge olge liiga põnevil,» jahutab Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) professor Sara Seager elevust, mis on tekkinud seoses eksoplaneetide atmosfäärist eluks vajalike ühendite leidmisega. Ta räägib hoopis oletatavatest elu märkidest teiste maailmade atmosfäärides rõhuga sõnal «oletatavad» ja tema sõnad on kainestavaks vastukaaluks sensatsioonilistele pealkirjadele.

Muidugi oleks Maavälise elu avastamine kõike muud kui igav. Vastupidi, see oleks inimkonna jaoks ülioluline. Arvestades, et oleme uurinud vaid väikest osa paljudest miljarditest planeetidest, mis arvatakse meie enda galaktikas eksisteerivat, tähendaks see, et elu on universumis külluses.

See seletab ka trummipõrinal saabuvaid uudiseid molekulaarsete «biosignatuuride» pidevast avastamisest teistes maailmades, peamiselt tänu James Webbi ülihea kvaliteediga kosmoseteleskoobile (JWST). Ainuüksi eelmise aasta septembris tuvastas see Jupiteri jäisel kuul Europa süsinikdioksiidi, mis näib olevat pärit selle potentsiaalselt eluks sobivalt varjatud ookeanilt ja võib-olla ka dimetüülsulfiidi avastamine eksoplaneedil K2-18b –vihjab millelegi, sest Maal toodavad seda ainult elusolendid.