Elurikkuse kaardistajad märkasid Tallinnas kõige rohkem halljänest

Halljänes õunapuu oksi söömas. Foto: Elmo Riig

Elurikkuse kaardistamise talgute käigus märkasid vaatlejad Tallinnas kõige rohkem imetajaid, kellest liidrikoha saavutas halljänes 42 vaatlusega.

Lisaks vaadeldi hulgaliselt siile, oravaid ja ka nahkhiirlasi, teatas Keskkonnaagentuuri pressiesindaja neljapäeval. Põnevamatest vaatlustest võib esile tuua näiteks šaakali, keda märgati koguni neljal korral. Samuti kohtuti linnas ka rebaste, metskitsede ja kärplastega.

Roomajatest kohati nii rästikut, nastikut kui ka arusisalikku. Kahepaiksetest vaadeldi enim harilikku kärnkonna, lisaks ka rohukonna, tiigikonna ja tähnikvesilikku.

Lindudest vaadeldi enim kuldnokkasid, kelle kohalolu märgiti üles üheteistkümnel korral. Põnevamate vaatluste hulgas kohati Pirital eksootilise välimusega vaenukägu. Mitu korda märgati ka kaitsealust kanakulli.

Seentest esitati kõige rohkem valge helvelli vaatluseid Nõmme linnaosas.

Taimedest esitati enim nõmmnelgi ja orhideeliste vaatluseid, millest viimaseid leidus pea igas Tallinna linnaosas. Märgati ka mitmeid võõrliike nagu näiteks harilikku katkujuurt või Sahhalini pargitatart.

Loodusvaatlejad esitasid kokku 407 erinevat tähelepanekut 159-st erinevast liigist. Neist 40 taimeliiki, kaheksa seeneliiki, 65 linnuliiki, kolme liiki roomajaid ja nelja liiki kahepaikseid ning 21 liiki imetajaid ja 18 liiki muid selgrootuid loomi. Vaadeldud liikidest tervelt 44 olid kaitsekategooria alla kuuluvad liigid. Esimese kaitsekategooria alla kuulus üks liik, teise alla kuus liiki ning ülejäänud 37 olid kolmanda kaitsekategooria alused liigid.

Linn kui inimese loodud tehismaastik pole alati ühesugune. Hästi planeerides saab sinna sobitada erineva funktsiooniga loodusliku maastiku elemente, mis toetavad kohalikku bioloogilist mitmekesisust ning aitavad leevendada ka linna kahjulikku mõju. Tallinnas elades ja liikudes võime linnaruumis kohata väga eriilmelisi alasid, mis on elupaigaks mitmetele haruldastele taime- ja loomaliikidele ning mille säilimine on seetõttu ka väga oluline.

Sellel aastal toimusid Tallinna rohelise pealinna elurikkuse programmi ühe osana Tallinnas elurikkuse kaardistamise talgud. Eesmärgiks oli juhtida tallinlaste tähelepanu märkama oma kodukoha elurikkust ja liike, kellega me maid jagame. Sellised tähelepanekud aitavad spetsialistidel kaardistada elurikkust ka piirkondades, kuhu nad muidu ei satu, nagu näiteks koduaed või mõne kortermaja ümbrus.

Elurikkuse kaardistamise talgute raames keskenduti selles projektis eelkõige orhideede, kahepaiksete, roomajate ning imetajate kaardistamisesse, kuid oodatud olid ka kõik muud märgatud liigid. Loodushuvilised said oma ülesvõtteid ja märkamisi meile esitada kasutades loodusvaatluste nutirakendust ning kinnitatud vaatluseid saab näha ka Tableau töövihiku kaardil.

Kuigi Tallinna rohelise pealinna aasta on kohe läbi saamas, ei tähenda see, et elurikkuse kaardistamine sellega lõppeks. Tallinnas elab tuhandeid liike loomi, taimi ja seeni ning paljud neist vajavad küllaltki spetsiifilisi tingimusi.

Keskkonnaagentuur ootab jätkuvalt teie loodusvaatlusi, et teada saada, milliseid liike meil leidub, et tulevikus ka võimalusel nende vajadusi arvesse võetaks ning elupaigatingimusi parandataks. Loodusvaatlused saad edastada meile loodusvaatluste nutirakenduse avaneb uues vahekaardis kaudu, mille leiad App Store´st või Google Playst.