Jahmatav avastus ⟩ Väljasurnud kala on tegelikult elus ja terve

Harilik siig. Foto: Melechin AV, CC BY 4.0 via Wikimedia Commons

Põhjamere suudmealadel elanud ja ametlikult väljasurnud kalaliik põhjamere siig on elus ja terve. Amsterdami ülikooli ja Londoni loodusmuuseumi teadlased eraldasid DNA mitmelt muuseumis säilinud kuni 250+ aasta vanuselt siialt. Seejärel võrdlesid teadlased kalade DNAd praegu esinevate lõhilaste sugukonnas olevate liikide DNAga. Bioloogid ei avastanud peaaegu mingit geneetilist erinevust hariliku siia ja põhjamere siia vahel. Kuna see kalaliik on endiselt levinud, pole ka põhjamere siig välja surnud.

Hiljuti teadusajakirjas BMC Ecology and Evolution avaldatud artiklis kirjeldavad teadlased, kuidas nad eraldasid kaladelt mitokondriaalse DNA. Neil õnnestus isegi saada tükike DNAd 1754. aastast pärit kuivatatud põhjamere siialt, mida Rootsi bioloog Carl Linnaeus ametlikuks liigikirjelduseks kasutas. Järgmisena kasutasid teadlased DNAd filogeneetilise puu loomiseks, milles sattusid kõik uuritud põhjamere siiad (Coregonus oxyrinchus) samasse rühma hariliku siiaga (Coregonus lavaretus).

Asukohad, kust püüti kinni hariliku ja põhjamere siia (Coregonus oxyrinchus'e) eksemplarid. Punased täpid märgistavad muuseumieksemplaride päritolu. Must täpp märgistab hiljuti Hollandist püütud kalade päritolu. Foto: R. Kroes jt

Põhjamere siig polegi välja surnud

Teadlaste sõnul ei ole põhjamere siig omaette liik. «Harilik siig on Lääne- ja Põhja-Euroopas üsna laialt levinud nii mageveejõgedes ja -järvedes, suudmealadel kui ka meres. Kuna me ei leidnud liigilist erinevust mineviku ja tänapäeva harilike siiakalade vahel, ei pea me põhjamere siiga väljasurnuks,» ütles Amsterdami ülikooli doktorant ja uurimuse juhtivautor Rob Kroes.

Väliseid tunnuseid tuleb võrrelda DNAga

Niisiis, kuidas on võimalik, et põhjamere siig kuulutati 2008. aastal ametlikult väljasurnuks? «Tihti juhtub, et teadlased ei oska täpselt öelda, kas loom kuulub samasse liiki või mitte. Eriti kui tegemist on kaladega. Kaladel on sageli liigisisesed morfoloogilised tunnused väga erinevad. Seetõttu arvasid bioloogid pikka aega, et põhjamere siig on oma koonu pikkuse ja lõpuste arvukuse tõttu harilikust siiast erinev liik. Kuid nendest tunnustest ei piisa, et määrata põhjamere siiga eraldi liigiks. Meie DNA-uuringud näitavad nüüd selgelt, et nad on üks ja sama liik,» ütles Kroes.

1880. aasta joonis põhjamere siiast. Foto: Albert Günther, Public domain, via Wikimedia Commons

Järgmine samm on nimevahetus

Ametliku ladina liiginime muutmine näib olevat õige. Nime lõplikuks kohandamiseks on aga vaja veidi täiendavat uurimistööd seoses 1754. aasta kuivatatud kalaga. Teadlaste sõnul on seda raske teha. «DNA on vana ja kahjustunud, aga arvan, et peaksime proovima. Hetkel on segadust tekitav, millised siiad on looduskaitse all ja millised mitte. IUCNi andmetel on põhjamere siig välja surnud; samas kehtivad erinevad Euroopa loodusseadused, mis ütlevad, et kaitsta tuleb nii põhjamere siiga kui ka harilikku siiga. Seega looduskaitse all on tegelikult väljasurnud liik, kes praegu lihtsalt vabalt ringi ujub,» ütles Kroes.