/nginx/o/2023/11/09/15708450t1hf377.jpg)
Valitsused plaanivad 2030. aastal toota umbes 110% rohkem fossiilkütuseid kui on lubatud kliimasoojenemise 1,5 kraadi piires hoidmiseks, näitab värske rahvusvaheline raport. Seejuures on fossiilkütuste kogus 69% suurem kui on lubatud kliimasoojenemise hoidmiseks 2°C piires.
Lõhe fossiilkütuste toomise ja üleilmse soojenemise vahel on niivõrd suur hoolimata 151 valitsuse lubadustest muuta oma riigi majandus süsinikuneutraalseks ning hoolimata värsketest prognoosidest, mille järgi saavutab üleilmne kivisöe, nafta ja gaasi nõudlus sel kümnendil tipu isegi ilma uute poliitikateta. Valitsuste plaanid kombineerituna kasvataksid üleilmset kivisöe tootmist aastani 2030 ning üleilmset nafta- ja gaasitootmist vähemalt aastani 2050. See tekitab aja jooksul üha suurema lõhe fossiilkütuste tootmise ja kliimaeesmärkide vahel.
Värske raporti (The Production Gap Report) koostasid Stockholmi Keskkonnainstituut (SEI), Climate Analytics, E3G, Rahvusvaheline Jätkusuutliku Arengu Instituut (IISD) ja ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP). Raport hindab valitsuste kavandatud ja prognoositud kivisöe, nafta ja gaasi tootmist ning võrdleb seda üleilmse tasemega, mis oleks kooskõlas Pariisi kokkuleppe lubadusega hoida üleilmset kliimasoojenemist vähemalt 2°C, aga eelistatult 1,5°C piires. Seda erinevust kliimaeesmärkide ja tegelike poliitikate vahel nimetatakse tootmislõheks.
1. Võttes arvesse süsiniku püüdmise ja salvestamise ning süsihappegaasi eemaldamisega seotud teadmatust, peaksid riigid loobuma kivisöe tootmisest ja kasutamisest praktiliselt täielikult aastaks 2040. Nafta ja gaasi tootmine ja kasutamine kombineerituna peab olema 2050. aastaks vähemalt kolmveerandi võrra väiksem kui aastal 2020.
2. Raportis kajastatud 20 riigist 17 on lubanud oma netoheited nulli viia ja paljud on kärpinud ka fossiilkütuste tootmisega seotud emissioone. Sellegipoolest pole ükski neist riikidest pühendunud kivisöe, nafta ja gaasi tootmise vähendamisele moel, et see oleks kooskõlas kliimasoojenemise piiramisega 1,5 kraadini.
3. Valitsused, kel on suurem võimekus fossiilkütustest loobuda, peaksid seadma ambitsioonikamad sihid ja toetama üleminekuprotsessides ka riike, kel on vähem ressursse.
«Valitsused tõstavad fosiilkütuste tootmises sõna otseses mõttes panuseid, mis tähendab häda inimestele ja planeedile,» ütles ÜRO peasekretär António Guterres. «Me ei saa käsitleda kliimakatastroofi, tegelemata selle juurpõhjusega: fossiilkütuste sõltuvusega. COP28 peab saatma selge sõnumi, et fossiilkütuste ajastul on võhm väljas – et selle lõpp on paratamatu. Me vajame veenvat pühendumist taastuvenergia kiirendamisele, fossiilkütustest loobumisele ja energiatõhususe suurendamisele, tagades samas õiglase üleminekuprotsessi.»
Tänavune juuli oli mõõtmisajaloo kõige kuumem kuu ning suure tõenäosusega kõige kuumem kuu viimase 120 000 aasta jooksul, ütlevad teadlased. Inimtekkeliste kliimamuutuste tekitatud surmavad kuumalained, põud, metsatulekahjud, tormid ja üleujutused röövivad üle maailma inimelusid ja elatusallikaid. Üleilmsed süsihappegaasi emissioonid, millest ligi 90% on pärit fossiilkütustest, tõusid aastail 2021–2022 rekordkõrgele.
«Valitsuste plaanid laiendada fossiilkütuste tootmist õõnestavad süsinikuneutraalsuse saavutamiseks vajalikku energiapööret, tekitavad majanduslikke riske ja seavad inimkonna tuleviku küsimuse alla,» ütles UNEPi tegevdirektor Inger Andersen. «Majanduste varustamine puhta ja tõhusa energiaga on ainus viis energiavaesuse lõpetamiseks ja emissioonide vähendamiseks ühteaegu.»
«Riigid peavad COP28 kliimakohtumisest alates koonduma plaani taha loobuda kivisöest, naftast ja gaasist juhitud ja õiglasel moel, et kergendada eesseisvaid raputusi ning toetada iga inimest siin planeedil,» lisas Andersen.
2023. aasta tootmislõhe raport kirjeldab 20 suure fossiilkütuseid tootva riigi profiile: Ameerika Ühendriigid, Araabia Ühendemiraadid, Austraalia, Brasiilia, Colombia, Hiina, India, Indoneesia, Kanada, Kasahstan, Katar, Kuveit, Lõuna-Aafrika Vabariik, Mehhiko, Nigeeria, Norra, Saksamaa, Saudi Araabia, Suurbritannia ja Venemaa. Ülevaated näitavad, et nende riikide valitsused pakuvad endiselt märkimisväärset poliitilist ja rahalist tuge fossiilkütuste tootmisele.
«Me leidsime, et paljud valitsused toetavad fossiilgaasi kui hädavajalikku «üleminekukütust» ilma mingi nähtava plaanita sellest hiljem loobuda,» märkis SEI teadlane ja raporti juhtautor Ploy Achakulwisut. «Teadus ütleb aga, et me peame hakkama vähendama globaalset kivisöe, nafta ja gaasi tootmist ning kasutust kohe praegu – seda koos puhta energia tootmise laiendamise, metaani emissioonide vähendamisega kõigist allikatest ning teiste kliimategevustega, et hoida 1.5°C eesmärki elus.»
Kuigi fossiilkütused on kliimakriisi juurpõhjus, on need jäänud kuni viimaste aastateni rahvusvahelistest kliimakõnelustest suuresti kõrvale. ÜRO 2021. aasta kliimamuutuste konverentsil COP26 lubasid valitsused kiirendada püüdeid loobuda süsiniku püüdmise tehnoloogiata kivisöeenergiast ja ebatõhusatest fossiilkütuste subsiidiumitest, kuid ei leppinud kokku käsitlust kõigi fossiilkütuste tootmise kohta.
«COP28 võiks olla pöördeline hetk, kus valitsused pühenduvad lõpuks kõigist fossiilkütustest loobumisele ja tunnistavad rolli, mille peavad tootjad võtma juhitud ja õiglase ülemineku tagamisel,» sõnas SEI USA Keskuse direktor ja raporti juhtautor Michael Lazarus. «Valitsused, kel on kõige suurem võimekus fossiilkütuste tootmisest loobuda, kannavad kõige suuremat vastutust seda teha, pakkudes samal ajal rahastust ja tuge teistele riikidele, et aidata neil teha sama.»
Tootmislõhe raportisse panustas analüüsi ja järelevaatusega 80 teadlast enam kui 30 riigist, paljudest ülikoolidest, mõttekodadest ja uurimisasutustest.