UUED SAMMUD RINNAVÄHI RAVIS ⟩ Valguanalüüs suudab ennustada rinnavähi ravi efektiivsust

Teadlane valmistamas valguproove analüüsiks. Foto: Stefan Wermuth

• Rinnavähk ei allu tihtipeale ravile.
• Biomarkeritega saab ravi paremini patsiendiga sobitada.
• Rinnavähi valkude analüüsiga saab ennustada kasvaja reaktsiooni ravile.

Rinnavähi rakkudes esinevaid valke kaardistades uurisid Hollandis asuva AltelaarLabi teadlased Donna Debets ja Kelly Stecker, kuidas saab ennustada HER2-positiivse rinnavähi tavapärase ravi efektiivsust. Uuring heidab valgust sellele, kuidas ja miks rinnavähk nii erinevalt ravile reageerib.

Uuring on Utrechti ülikooli ja Hollandi vähiinstituudi ühistöö ning see avaldati hiljuti teadusajakirjas Cell Reports Medicine.

Rinnavähk on heterogeenne haigus, mis areneb erinevatel inimestel erinevalt. Kasvajate mitmekesisuse tõttu toimib teatud tüüpi ravi mõnikord ühe inimese jaoks, kuid teise jaoks mitte. See kehtib ka rinnavähi alatüübi, HER2-positiivse või HER2+ rinnavähi puhul. Kuigi kõiki HER2+ rinnavähi vorme kutsub esile ülereguleeritud valk (inimese epidermise kasvufaktori retseptor 2 või HER2), ei allu 20–40 protsenti seda tüüpi vähki põdevatest patsientidest HER2-le suunatud ravile.

Kuidas teada saada, kas ravi on kellegi jaoks tõhus või mitte? Donna Debets, Kelly Stecker ja kolleegid uurisid, millist rolli mängivad kasvajavalgud ja nende aktivatsioonitase patsiendi reaktsioonis HER2+ rinnavähi regulaarsele HER2-le suunatud ravile. Kasutades Hollandi vähiinstituudi esitatud kasvajate biopsiaid, viisid nad läbi kõigi valkude ja nende ekspressioonitasemete täieliku analüüsi ning korreleerisid need andmed ravitulemustega.

20–40 protsenti HER2+ vähki põdevatest patsientidest ei allu kasvaja ravile.

Vähil on keerukad resistentsusmehhanismid

Siiani põhineb ravi valik spetsiifiliste biomarkerite olemasolul kasvajarakkudes. HER2+ rinnavähi puhul on selleks biomarkeriks HER2-valk. AltelaarLabi juhi Maarten Altelaari sõnul ei piisa sobiva ravi tagamiseks ainult biomarkerite olemasolu hindamisest.

Altelaar selgitab, et arvestada tuleks ka biomarkeriga seotud valkude aktiveerumisega: «Patsientidevaheline heterogeensus on suurem kui see info, mida kliinikus praegu ravi määramisel kasutatakse; molekulaarsed erinevused on palju mitmekesisemad.»

Vaadates biomarkerite olemasolu ja nende aktiveerumise märke, suudetakse ravi paremini patsiendiga sobitada ja saab selgeks, millised patsiendid on riskigrupis ja vajavad suuremat jälgimist.

Kelly Stecker tegeleb uurimistööga biomolekulaarse massispektromeetria laboris. Foto: Utrecht University / NKI

Valkude aktiivsuse roll

«Me tegime laiaulatuslikumat ülevaadet valkude aktiveerumisest kasvajates, mis võiks parandada praegusi diagnoosimismeetodeid,» ütles Altelaar. Teadlased tegid seda kasvajabiopsiatest leitava proteoomi ja fosfoproteoomi analüüsimisega: nad uurisid kõiki valke ja valkude ekspressiooni. Analüüs hõlmas valgu fosforüülumise taseme mõõtmist kasvajates. Fosforüülumine on valgule lisatud keemiline modifikatsioon, mis reguleerib selle funktsiooni ja mis võib olla aktiivsuse oluline näitaja.

Proteoomi ja fosfoproteoomi analüüs paljastas erinevaid resistentsusmehhanisme ja näitas, et mitme valgu (HER2, HER4, ER, IGF1R ja Kalirin) aktiivsuse tasemed ennustasid patsientide reaktsiooni ravile. Nende mehhanismide tuvastamine annab olulise ülevaate rinnavähi raviga seotud väljakutsetest ja sillutab teed täpsematele ja sihipärasematele sekkumistele.

Meditsiinitehnoloogia on praegu sellises staadiumis, et väga väikesest, kuid kliiniliselt olulisest koeproovist saab eraldada suure hulga lisateavet. «Me saame analüüsida üha väiksemaid proove, muutes sekkumise inimeste jaoks vähem invasiivseks ja analüüsi täpsemaks,» ütles Kelly Stecker.