/nginx/o/2023/11/07/15704548t1h5570.jpg)
Me ilmselt kõik teame, et kiiresti arenevad viirused, mis suudavad hüpata liigilt liigile, võivad kiiresti muutuda tõsiseks ülemaailmseks kriisiks. Covid-19 oli haruldane «täiuslik torm», mille käigus zoonootiline (loomalt inimesele kanduv) viirus kontrolli alt väljus. Rahvusvahelised teadlased usuvad, et me oleme nüüd uues murettekitavas ajastus, kus selgroogsetelt loomadelt hakkavad viirused sageli inimestele üle kanduma.
60 aasta taguste epidemioloogiliste andmete põhjalik uuring on näidanud inimeste zoonootiliste nakkuste murettekitavat suundumust, mille levimus ja haigestumus kasvab teadlaste sõnul väga kiires tempos. Uus uuring avaldati teadusajakirjas BMJ Global Health.
«Meie analüüsi keskmes on esilekerkivad zoonootilised viirused, mis hiljem levivad ka inimeselt inimesele, kuna need olid enamiku 20. sajandi pandeemiate põhjuseks ja moodustavad 60 protsenti kõigist esilekerkivatest haigustest,» ütlesid USA biotehnoloogia organisatsiooni Ginkgo Bioworks teadlased.
Erinevatele andmekogumitele tuginedes analüüsisid teadlased aastatel 1963-2019 esilekerkinud 3150 zoonootilist puhangut ja epideemiat, otsides nakkuste ja suremuse suundumusi. Neid huvitasid eriti viirused, millel oli Covid-19 stiilis «täiusliku tormi» potentsiaal eksponentsiaalseks levikuks – need, mis kujutavad suurimat ohtu rahvatervisele, majanduslikule ja poliitilisele stabiilsusele.
Nad keskendusid 75 ülekanduvale sündmusele 24 riigis, mille tulemuseks oli 17 232 inimese surm. Muide, 15 771 neist surmajuhtumitest 40 haiguspuhangu puhul olid põhjustatud filoviirusest. Filoviirused, sealhulgas Ebola ja Marburg, olid nelja tuvastatud patogeeni hulgas. Ülejäänud kolm huvipakkuvat olid SARS Coronavirus 1, Nipah viirus ja Machupo viirus.
«Kui need iga-aastased kasvumäärad jätkuvad, eeldame, et analüüsitud patogeenid põhjustavad 2050. aastal neli korda rohkem kõrvalmõjusid ja 12 korda rohkem surmajuhtumeid kui 2020. aastal,» arvasid teadlased.
Kuigi Covid-19 on zoonootiline kõrvalekalle ja seetõttu jäeti andmetest välja, on nelja viirusrühma levikujuhtumite ja teatatud surmajuhtumite arv aastatel 1963-2019 igal aastal kasvanud vastavalt 4,98 protsenti ja 8,7 protsenti.
«Meie uuring ajaloolistele tõenditele tuginedes viitab sellele, et zoonootilise leviku tõttu tekkinud hiljutiste epideemiate seeria ei ole juhuslik kõrvalekalle, vaid järgib mitme aastakümne suundumust, mille käigus ülekandumisest tingitud epideemiad on muutunud nii suuremaks kui ka sagedasemaks,» kirjutasid teadlased.
Nipah viirus (NiV), mis tuleb suur-käsitiivalistelt ehk puuviljanahkhiirtelt või kalongidelt, põhjustab entsefaliiti ja võib põhjustada kõike alates kergest haigusest kuni surmani. Samuti arvatakse, et kalongid on Ebola viiruse looduslik reservuaar.
Arvatakse, et raskekujuline äge respiratoorne sündroom (SARS) koroonaviirus on samuti nahkhiirtelt inimpopulatsioonidesse üle kandunud.
Machupo viirust, väga nakkavat hemorraagilist palavikku, peetakse ebolaviiruste sugulaseks ja see kandus inimestele 1950. aastatel tänu suurenenud kokkupuutele Calomyse põldnärilistega.
Kuigi zoonootiliste viiruste puhangud on minevikus olnud isoleeritud ja suures osas ohjeldatud, välja arvatud mõned erandid, on nende suurenenud sagedus ja tõsidus nüüd teadlaste jaoks väga murettekitav.
«Kui need iga-aastased kasvumäärad jätkuvad, eeldame, et analüüsitud patogeenid põhjustavad 2050. aastal neli korda rohkem kõrvalmõjusid ja 12 korda rohkem surmajuhtumeid kui 2020. aastal.»
Murelikkust suurendavad halvasti dokumenteeritud ja killustatud ajaloolised andmed, mis kirjeldaksid üksikasjalikult viiruspuhanguid. See muudab tulevaste epideemiate või, mis veelgi hullem, pandeemiate modelleerimise keeruliseks.
«Üleilmseks ennetuse, valmisoleku ja vastupidavuse toetamiseks lõplik meetmestik ei ole veel selge,» märgivad teadlased. «Ajalooliste suundumuste põhjal on aga selge, et ülemaailmse tervisega seotud suure ja kasvava riskiga tegelemiseks on vaja kiiresti tegutseda.»
Teadlased uurivad rohkem mpoxi ehk MPXV (varasemalt ahvirõuged, kuid nüüd on teada, et see levis tõenäoliselt närilistelt, mitte ahvidelt) levikut ja arengut. Lisaks arvavad teadlased, et linnugripp H5N1 ähvardab vahetada peremeest linnult imetajale.
Zoonootilised patogeenid võivad olla bakteriaalsed, viiruslikud või parasiitsed ning levida inimestele otsese kontakti või näiteks toidu, vee või keskkonna kaudu. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on praegu teada rohkem kui 200 zoonoosi ehk haigust, mis võivad loomadelt inimestele edasi kanduda.
«Ajalooliste suundumuste põhjal on aga selge, et ülemaailmse tervisega seotud suure ja kasvava riskiga tegelemiseks on vaja kiiresti tegutseda,» ütlesid teadlased.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)