NEW SCIENTIST ⟩ Metsapõlengud paiskavad atmosfääri üha enam surmavaid osakesi

Metsatulekahju Kanadas. Foto: BC WILDLIFE SERVICE

Pärast kuid kestnud laastavaid põlenguid süvenes Kanada kõige hullem metsatulekahjude hooaeg septembris veelgi. Vaid seitsme päevaga põletasid tulekahjud sama palju maad, kui tavaliselt hävineb kogu tulehooaja vältel. Suits levis üle Gröönimaa ja Põhja-Euroopa, tuues endaga kaasa mürgised osakesed, mis võivad põhjustada kõike, alates astmast kuni südamerabandusteni.

See lugu muutub aina tavalisemaks. Kanada metsatulekahjud saatsid aasta alguses lõuna suunas suitsu, mis kattis suure osa Ameerika Ühendriikide ida- ja keskosast. Suits varjutas taeva ja kukutas kohaliku õhukvaliteedi ohtlikult madalale. Kanada põlengute vahel tabas Euroopat äärmuslik kuumalaine, mille tagajärel algas Vahemere piirkonnas juulis ja augustis ulatuslik põlengute laine, sealhulgas suurim tulekahju, mis Euroopa Liidus iial registreeritud on.

Metsatulekahjude sageduse ja raskusastme suurenemine viimastel aastatel ning nendega kaasnevad suitsusambad on nullinud aastatepikkuse arengu. «Pikka aega olid metsatulekahjud üldise õhukvaliteedi seisukohast suhteliselt väike komponent,» ütleb Marshall Burke Stanfordi ülikoolist. «See on hakanud muutuma.»

Inimeste tervisele on kõige muret tekitavamad vähem kui 2,5 mikromeetrise läbimõõduga peenosakesed – tuntud kui PM2.5 ehk eriti peened osakesed. Need osakesed moodustavad kuni 90 protsenti metsatulekahjude suitsust. «PM2.5 osakesed on nii väiksed, et kui neid sisse hingata, saavad osakesed kopsudest vereringesse liikuda,» ütleb Mary Johnson Harvardi ülikoolist. Tema sõnul tekitab see nii hingamisteede kui ka neuroloogilisi probleeme.