Kehv ülemus tekitab ka halvad alluvad

Foto: Pexels

Kui teie ülemus on kuri ja kritiseerib teid ning seejärel võtab teie töö eest au, võib see alluvate heaolule ja tulemuslikkusele tõsiselt mõju avaldada. Aga kuidas täpselt mõjutab kehv ülemus alluvate tulemuslikkust?

Uues uuringus, mis avaldati teadusajakirjas Group & Organisation Management, pakub Stevensi tehnoloogiainstituudi ja Illinoisi Chicago ülikooli juhitud rahvusvaheline teadlaste rühm uudset selgitust kognitiivsete tegurite kohta, mille kaudu kuritahtlik juhtimine halvendab töötajate tulemuslikkust. See aitab selgitada, miks mõned töötajad on kuritahtlike ülemuste suhtes haavatavamad kui teised.

«Õnneks ei ole kuritahtlikud ülemused väga levinud, kuid kui see juhtub, siis on alluvad palju vähem tõenäolised võtma initsiatiivi ja töötama äritavade parandamise nimel,» ütles uuringu autor ja Stevensi tehnoloogiainstituudi dotsent Howie Xu pressiteates. «Tahtsime mõista selle mõju taga olevaid kognitiivseid tegureid ja teada saada, kuidas saavad ettevõtted kaitsta oma töötajaid kehvade ülemuste negatiivse mõju eest.»

Xu meeskond küsitles 42 erineva Lõuna-Korea ettevõtte alluvaid ja ülemusi ning sadu USA üliõpilasi, et uurida, kuidas kuritahtlik ülemus mõjutab alluvate vastutuse võtmise käitumist. Seejärel järjestati katsealused selle järgi, kas nad otsivad aktiivselt positiivseid edutamisvõimalusi või kasutavad ennetavamat lähenemist, mis seab esikohale turvalisuse ja kindlustunde töökohaga seoses.

«Me arvasime, et soov saada tasusid (nt boonused) kui ka püüdlus vältida karistusi (töökoha säilitamine) kujundavad viisi, kuidas alluvad reageerivad kuritahtlikule ülemusele,» selgitas Xu.

Kuid Xu ja tema töörühm avastasid, et alluvad, kes eelistavad karjääri edendamist, on tugevalt mõjutatud kehvast ülemusest, samas kui alluvad, kes pidasid prioriteediks töökoha turvalisust, võtsid peale kehva ülemust initsiatiivi sama suure tõenäosusega. Alluvad, kes eelistavad edusamme, kipuvad pärast kuritahtlikku ülemust vähendama vastutuse võtmist.

«See on väga üllatav leid,» ütles Xu. «Leidsime selgeid tõendeid selle kohta, et kehv ülemus mõjub rohkem alluvatele, kes hoolivad edusammudest, kui alluvatele, kes hoolivad turvalisusest.»

Xu selgitab, et ambitsioonikad alluvad võivad tajuda vägivaldset ülemust kui otsest kontrolli selle üle, kas nad saavad boonuseid või edutamisvõimalusi. Seevastu on kehvadel ülemustel vähem otsest kontrolli vallandamisotsuste üle, mis sageli nõuab personaliosakonna või kõrgemate ülemuste tähelepanu.

See on oluline järeldus, sest see viitab sellele, et organisatsioonid, mis soovivad leevendada halva ülemuse mõju, peaksid keskenduma töötajate mõjuvõimu suurendamisele ning nende väärtustamisele ja tunnustamisele, selle asemel, et neile lihtsalt kinnitada, et nende töökoht on ohutu. «Meie uuringud näitavad, et kui ülemus hakkab kuritahtlikult käituma, ei peaks ta mitte ainult vabandama, vaid ka töötama selle nimel, et teha alluvatele kindlaks kui väärtuslikud nad organisatsiooni jaoks on,» ütles Xu.

Ootamatult oli alluvate reaktsioon kehvale ülemusele nii Koreas kui ka USAs üldiselt sama. «Me võime arvata, et need riigid on kultuuriliselt väga erinevad, kuid selles, kuidas alluvad kehvadele ülemustele reageerivad, polnud tegelikku erinevust,» ütles Xu. «See võib peegeldada globaliseerumise mõju või olla märk sellest, et see on universaalne tunnus, mis eksisteerib paljudes erinevates kultuurides.»