:format(webp)/nginx/o/2023/11/03/15696097t1ha2b5.jpg)
Kuked käituvad oma peegelpildiga silmitsi olles teisiti kui liigikaaslaseid vaadates. See võib tähendada, et linnud tunnevad ennast peeglist ära, omadus mis viitab kukkede eneseteadlikkusele.
Kuked käituvad oma peegelpildiga silmitsi olles teisiti kui liigikaaslaseid vaadates. See võib tähendada, et linnud tunnevad ennast peeglist ära, omadus mis viitab kukkede eneseteadlikkusele.
Traditsioonilises «peeglist ära tundmise testis», mis töötati välja 1970. aastal, asetavad teadlased looma kehale mingi märgi, mida tal on võimalik näha ainult peeglist. Kui loom seda märki peegeldusest uurib või puudutab, võib arvata, et loom mõistab, et vaatab peeglist oma keha peegeldust. Vähesed liigid on seda testi edukalt läbinud, nende hulka kuuluvad mõned suured inimahvid, delfiinid, elevandid ja harakad.