UURING Tööstussektor saaks olemasolevate tehnoloogiatega vähendada süsinikdioksiidi heidet 2030. aastaks 11 protsenti

teadus.postimees.ee
Copy
Tööstus saaks olemasolevate tehnoloogiatega tunduvalt vähem saastada, näitas uuring.
Tööstus saaks olemasolevate tehnoloogiatega tunduvalt vähem saastada, näitas uuring. Foto: Chris LeBoutillier / Pexels

Ülemaailmse energiatõhususe liikumise Energy Efficiency Movement värskelt avaldatud uuringust selgub, et tööstusel on võimalik aastaks 2030 vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid 11% ja säästa sealjuures 437 miljardit dollarit aastas. 

Uuring toob välja kümme meedet, mis hõlmavad olemasolevaid ja kiiresti kasutusele võetavaid tehnoloogiaid, mis aitavad kokku hoida neli gigatonni süsinikdioksiidi heitmeid.

Energiatõhususe liikumise asutajaks on ABB ning ühendusega on liitunud üle 400 ettevõtte üle maailma.

«Enne ÜRO kliimamuutuste konverentsi COP28 on oluline välja tuua, et globaalse soojenemise probleemide lahendamiseks on olemas kaasaegsed ja laialdaselt kättesaadavad tehnoloogilised lahendused,» ütles ABB ajamite ärivaldkonna president Tarak Mehta, «energiatõhususe suurendamisel on ülioluline roll, et jõuda 2050. aastaks energia nullheite tasemeni, sest taastuvad energiaallikad lahendavad probleemi vaid osaliselt. Erasektor peaks energiatõhususe suurendamise nimel kohe tegutsema. Avaldatud aruande eesmärk on näidata ettevõtetele, kuidas võtta kiiremini parimaid praktikaid kasutusele ning kasutada ära kogu keskkonna- ja rahalise kasu potentsiaal.»

ABB Balti riikide ärijuhi Jukka Patrikaineni sõnul peitub suurim energiaefektiivsuse kasv tööstuses: «Ligi 45 protsenti maailma energiatarbimisest kasutatakse ainuüksi tööstuslike elektrimootorite käigus hoidmiseks. See tähendab, et efekt, mis saadakse tööstuses energia kokkuhoiuga, on väga suur. Arvestades energiahindu tasub ettevõttele investeering energiasäästlikesse ja keskkonnasaastet vähendavatesse tehnoloogiatesse igal juhul ära. Kõigil Eesti ettevõttel peaks siin olema selge plaan, kuidas täiustada energiaefektiivsust,» rääkis Patrikainen.

«Meil on hea meel, et Eesti ettevõtted pööravad aina enam tähelepanu energiatõhususele ja esimesed Eesti ettevõtted on liitunud ka energiatõhususe liikumisega,» ütles Patrikainen ning toob näitena Tallink Gruppi, mis on ABB kutsel algatusega liitunud ning võtnud endale eesmärgiks vähendada igal aastal ettevõtte laevade absoluutheidet 2% ja tõsta laevade energiatõhusust 2%. Tallink Grupi laevade süsinikuheide on 2009. aastaga võrreldes kahanenud juba 51,9% tänu investeeringutele, uutele lahendustele ja tehnoloogiatele.

Tallinki laevade absoluutheide väheneb igal aastal 2% ja laevade energiatõhusus kasvab 2%.
Tallinki laevade absoluutheide väheneb igal aastal 2% ja laevade energiatõhusus kasvab 2%. Foto: Jaan Kronberg

Äsja avaldatud aruanne annab ettevõtetele infot kümne meetme kohta, mis põhinevad olemasolevatel tehnoloogiatel, millel on oluline mõju kuludele ja heitmetele ning mida saab kiiresti kasutusele võtta ilma keerukate või kulukate projektideta. Meetmed hõlmavad muuhulgas energiaauditite läbiviimist, tööstusseadmete optimeerimist, füüsiliste seadmete ühendamist asjade interneti lahenduste kaudu ja kõrge tõhususega mootorite kasutamist.

Aruande kohaselt võib kokkuhoid energiatõhususprojektidest olla piisavalt suur, et investeering rahastaks end ise. Investeeringud energiatõhususse maandavad aruande kohaselt ka energia- ja süsinikuhindade volatiilsusest tulenevaid riske ning aitavad täita nii regulatsioonidest tulenevaid kui ka vabatahtlikult seatud eesmärke.

Energiatõhususe liikumine prognoosib, et kui kogu tööstussektor rakendaks aruandes toodud kümmet meedet, on võimalik säästa 2024. aastaks 1,5 gigatonni süsinikdioksiidi heitmeid ja 2030. aastaks 4 gigatonni aastas, mis on võrdne sellega, kui kaotada teedelt kolm viiendiku maailma sisepõlemismootoritest.

Toodud hinnangud põhinevad keskmistel stsenaariumidel, kuid prognoosi kohaselt aitavad meetmed 2030. aastaks vähendada süsinikuheite prognoositud kogust 11 protsenti. Ambitsioonikama stsenaariumi kohaselt oleks kokkuhoid kuni 5,3 gigatonni ehk peaaegu 15 protsenti 2030. aasta heitkogusest.

Kümnest meetmest viie puhul, mille puhul saab rahalist kokkuhoidu usaldusväärselt arvutada, võiks tööstus säästa 2024. aastaks umbes 172 miljardit dollarit aastas ja 2030. aastaks ligikaudu 437 miljardit dollarit aastas. Ambitsioonikama stsenaariumi kohaselt ulatub aastane sääst 2030. aastaks 590 miljardi dollarini.

Heitkoguse vähendamise, tööstuse kokkuhoiu ja sisemajanduse kogutoodangu kasvu tulemused põhinevad sõltumatu majandusmõju hindaja Development Economics modelleerimistulemustel, töö viidi läbi 2023. aasta maist oktoobrini.

Modelleerimine hõlmas parimaid saadaolevaid andmeid ja hõlmas juhtivate tööstusettevõtete, sealhulgas ABB, Alfa Lavali ja Microsofti, lisaks andsid oma panuse Rahvusvahelise Energiaagentuuri eksperdid.

Järgmisel nädalal, 7. novembril korraldab ABB Eestis energiaefektiivsuse sümpoosioni, kus jagatakse energiatõhususe parimaid praktikaid ja arutletakse, mis võimalusi on Eestil, et olla roheline tööstusriik.

Uuringuga saab tutvuda siin.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles