Puust ja punaseks ⟩ Miks palmiõli nii halb on?

Palmiõli vilja hoidev töötaja, Indoneesia. Foto: CHAIDEER MAHYUDDIN

Palmiõli on üks maailma kõige vastuolulisemaid toiduaineid. Sellel on pikk ajalugu ja mitmekülgne kasutusala, ulatudes köögist kosmeetikani ning bioenergiast toiduainetööstuseni. Samas on selle edu toonud kaasa eetilisi ja keskkonnaprobleeme, mistõttu on sellest saanud tuline aruteluteema. 

Euroopa palmiõli liidu andmetel kasvas ülemaailmne palmiõlitootmine 20 aasta jooksul (aastatel 1995–2015) 15,2 miljonilt tonnilt 62,6 miljonile tonnile. Tänapäeval toodetakse palmiõli rohkem kui ühtki teist taimeõli maailmas, suurem osa sellest pärineb Indoneesiast (53 protsenti) ja Malaisiast (32 protsenti). Mujal maailmas, sealhulgas Kesk-Ameerikas, Tais ja Lääne-Aafrikas, hakatakse tootmist suurendama, sest nõudlus selle järele kasvab jätkuvalt.

Palmiõli leidub paljudes küpsetistes ja pakendatud toitudes, kuna see on selliste toodete jaoks ideaalne õli. See talub kõrget küpsetustemperatuuri, mis aitab õlil kõrgel kuumusel säilitada oma struktuuri ja annab krõbeduse. Palmiõli maitse ja lõhn on neutraalsed. See on sile ja kreemjas ning suurepärase suutundega – ja see on tervislikum alternatiiv transrasvadele, mis on üks põhjusi, miks selle kasutamine on viimastel aastakümnetel nii järsult kasvanud. Kuna transrasvadest on tervislikumate valikute jaoks järk-järgult loobutud, on need asendanud palmiõli.