Šimpansite menopaus süvendab naiste viljatuna elatud aastate mõistatust

Ngogo šimpanside sünnituste arv vähenes pärast 30 aastaseks saamist ja lõppes täielikult 50 aastaseks saades. Foto: Slavek Ruta

Menopaus on bioloogide jaoks paras mõistatus. Kui looduslik valik soosib geene, mis annavad rohkem järglaseid, siis miks ei jää naised elu lõpuni viljakaks? Mis võiks olla järglaseid saamata elatud aastakümnete evolutsiooniline eelis?

Müstikat süvendab asjaolu, et menopausi on lisaks inimestele täheldatud vaid väga vähestel vaalaliikidel. Ovulatsioonide ja seega viljastumisvõime lakkamine on looduses sedavõrd haruldane, et teadlased on seda ka inimeste evolutsioonile ainulaadseks pidanud. On spekuleeritud, et menopaus on vajalik selleks, et suure ja aeglaselt areneva ajuga inimlaste eest korralikult ja pühendunult hoolitseda.

Eelmisel nädalal ajakirjas Science ilmunud artikkel heidab selle inimkeskse teooria kõrvale. 30 aastat Uganda vihmametsas šimpanseid (Pan troglodytes) jälginud teadlased tõestasid, et Homo sapiens pole ainus üleminekuaastaid ja menopausi kogev primaat.