/nginx/o/2023/10/24/15675512t1hbe96.jpg)
Lääne-Antarktika šelfiliustike sulamine kiireneb lähiaastakümnetel tõenäoliselt ka siis, kui maailma riigid oma kliimalubadused täidavad, teatasid teadlased esmaspäeval avaldatud uuringus, hoiatades inimkonda merepinna taseme tõusu eest.
Teadlaste sõnul on inimesed hõrenevate šelfiliustike saatuse üle «kontrolli kaotanud». Tegemist on maismaalt merre ulatuvate suurte ja lavajaste mandriliustiku jätkudega, mis takistavad liustike voolu ookeani.
Lääne-Antarktika piirkonnas on juba viimase aastakümne jooksul kiirenevat jääkadu täheldatud. Teadlased on öelnud, et Lääne-Antarktika tohutu jääkate, mis hoiab endas piisavalt vett ookeanitaseme tõstmiseks mitme meetri võrra, võib läheneda «kliima murdepunktile».
Uuringus leidsid teadlased arvutimudelite abil, et kui ookean veelgi soojeneb, on šelfiliustike kiire sulamine juba lähiaastakümnetel vältimatu.
Uuringu autorid rõhutasid, et kuigi ambitsioonikas heitkoguste vähendamine ei mõjutaks Lääne-Antarktika šelfiliustike kadu sel sajandil, võiks kliimamuutuse pidurdamine mõju avaldada kaugemas tulevikus.
Nende tulemused olid peaaegu samad isegi stsenaariumis, kus kasvuhoonegaaside heitkogused vähenevad ja soojenemine jääb Pariisi kliimaleppe ambitsioonikama eesmärgi piiridesse (soojenemine kuni 1,5 °C üle tööstuspöörde-eelse taseme).
«Paistab, et oleme Lääne-Antarktika šelfiliustike sulamise üle 21. sajandil kontrolli kaotanud,» ütles uuringu juhtiv autor Kaitlin Naughten Briti Antarktika Uuringute Keskusest.
Uuring, mis avaldati ajakirjas Nature Climate Change, vaatles ookeanivee sulamise protsessi Amundseni meres ulpivate šelfiliustike all.
Leiti, et ka parimal juhul soojeneb ookean 21. sajandi jooksul ligi kolm korda kiiremini kui 20. sajandil.
Southamptoni ülikooli füüsikalise okeanograafia professor Alberto Naveira Garabato nimetas uuringu tulemusi kainestavateks.
Ta rõhutas, et see peaks olema «häirekell» teiste inimtekkelistest kliimamuutustest tingitud tagajärgede vältimiseks - nagu näiteks Ida-Antarktika jääkilbi sulamine, mida praegu veel stabiilseks peetakse.
«Meil on võimalus päästa ülejäänud Antarktika jääkilp, kui õpime oma varasematest vigadest ja hakkame nüüd kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendama.»
Uuringu autorid rõhutasid, et kuigi ambitsioonikas heitkoguste vähendamine ei mõjutaks Lääne-Antarktika šelfiliustike kadu sel sajandil, võiks kliimamuutuse pidurdamine mõju avaldada kaugemas tulevikus.
Jääkilbil on tõenäoliselt vaja sajandeid või isegi aastatuhandeid, et kliimamuutustele täielikult reageerida.
Bristoli ülikooli geograafiateaduste professor Jonathan Bamber märkis, et uuringu tulemused on mõnevõrra piiratud, kuna selle koostajad kasutasid vaid ühte ookeanimudelit ning ei uurinud otseselt seda, kuidas soojenev ookean merevee taset mõjutab.
«See Lääne-Antarktika osa hõlmab piisavalt jääd, et tõsta globaalset merevee taset rohkem kui meetri võrra, seega on oluline mõista, milliseks tulevik kujuneb,» ütles Bamber, kes polnud uuringusse kaasatud.