MARILIIS KOLK ⟩ Füüsikute trio tükeldab aega valgusega peeneks salatiks

Nobeli füüsikapreemia laureaadid (vasakult) Pierre Agostini, Ferenc Krausz ja Anne L’Huillier. Foto: Jonathan Näckstrand/AFP/Scanpix

Nobeli füüsikaauhinnaga pärjati teisipäeval võrdselt kolm teadlast nende töö eest atosekunditega – peaaegu kujuteldamatult lühikese ajaperioodiga. Kolmik pälvis tunnustuse eksperimentaalsete meetodite eest, mis genereerivad atosekundilisi valgusimpulsse elektronide dünaamika uurimiseks aines.

2023. aasta füüsikapreemia laureaadid – Prantsuse teadlane Pierre Agostini, Ungari-Austria teadlane Ferenc Krausz ja Prantsuse-Rootsi teadlane Anne L’Huillier​ – on andnud inimkonnale tööriista, millega avastada elektronide maailma aatomite ja molekulide sees. See tähendab, et meil on tänu atosekundifüüsikale võimalus paremini mõista mehhanisme, mida juhivad elektronid. Mida see meile tuleviku-igapäevaelus tähendada võib? Palju nobedamat elektroonikat, mille «kiiruspiiranguks» on praegu olnud nanosekundid, ning võimalikku keemiarevolutsiooni, sh väga täpset ja varajast vähidiagnostika võimalust.

Pierre Agostini

Prantsuse teadlane Pierre Agostini oma korteris 3. oktoobril, pärast tunnustusest teadasaamist.  Foto: Michel Euler/AP/Scanpix

• Sündinud 1941. aastal Tuneesias Tunises.
• Õppis Aix-Marseille’ ülikoolis füüsikat, 1968. aastal kaitses samas ülikoolis doktorikraadi optikas.
• 1969. aastal sai temast CEA Saclay teadur, kus töötas kuni 2002. aastani. Oli koos sealsete kolleegidega esimesed, kes täheldasid 1979. aastal üle läve toimunud ksenoongaasi ionisatsiooni. 2001. aastal õnnestus Agostinil koos oma töörühmaga tekitada 150 atosekundi pikkune impulsijada.
• 2002–2004 külalisteadur Ameerika Ühendriikides Brookhaveni riiklikus laboris, alates 2005. aastast professor Ohio osariigi ülikoolis, 2018. aastast emeriitprofessor.