MAREK STRANDBERG Kvantpunkti puhul loeb suurus – mida pisem, seda ägedam

Marek Strandberg
, teaduse- ja tehnikatoimetuse juhataja
Copy
Neis kolbides on lahused, millele on lisatud täpselt sama keemilise koostisega aineid. Need osakesed on aga imepisikesed. Suurimad neist selles lahuses paistavad punasena ja väiksemad sinisena.
Neis kolbides on lahused, millele on lisatud täpselt sama keemilise koostisega aineid. Need osakesed on aga imepisikesed. Suurimad neist selles lahuses paistavad punasena ja väiksemad sinisena. Foto: Jonathan Näckstrand/AFP/Scanpix

Nobeli selle aasta keemiapreemia saajad on selgemaks ja päris selgeks kraaminud kolloidkeemiaks kutsutud valdkonna. Laias laastus käsitleb kolloidkeemia näiteks vedelikes ringi hõljuvaid väiksemaid osakesi. Kolm nobelisti tõmbasid siinkohal joone vahele ja tegelesid valdavalt ringihõljuvate osakestega, mis reeglina valguse lainepikkusestki väiksemad, kirjutab teadus- ja tehnikatoimetuse juhataja Marek Strandberg.

Oktoobrikuu neljas päev algas Stockholmis kuningliku akadeemia ruumes, kus Nobeli preemiate saajaid välja kuulutatakse, tavatult ärevalt. Nimelt olid juba varajastel hommikutundidel kaks Rootsi ajalehte, Aftonbladet ja Dagens Nyheter teatanud, et nad teavad nii preemia saajate nimesid nagu loomulikult ka seda, mille eest preemiad antakse.

See juhtum oli Nobeli preemiate jagamise pikas ajaloos vist esmakordne. Tõsi, varem on olnud täkkesse läinud ennustusi laureaatide kohta, aga mitte sedavõrd šokeerivaid lekkeid. Aga see polnud ainuke asi, mis tänavusel keemiapreemiate jagamisel publiku hinge kraapima jäi.

Tagasi üles