Sama hästi oleks Nobeli keemiapreemia võinud anda kärbse eest!

Nobeli 2023. aasta keemiapreemia laureaadid. Foto: JONATHAN NACKSTRAND

Nähtused, mida selle aasta Nobeli keemiapreemia saajad uurivad, on tõe­poolest mõneti sama teada-tuntud kui kärbsedki. Seda keemiateaduse haru kutsutakse kolloidkeemiaks ning selle uuritavaid osakesi ja nende protsesse on kirjeldatud varemgi. Siin on aga siiski üsna suur «aga».

Kes ülikooli keemiaõpingud läbinud, on kokku puutunud ka kolloidkeemiaga, kus reeglina on tegemist vedelikes või gaasides hõljuvate imepisikeste osakestega. Tänavuse Nobeli keemiapreemia saajad on aga selle teada-tuntud nähtuse muutnud veelgi täpsemaks teadmiseks ning rajanud sootuks uue tootmise ja tööstuse alusedki. Moungi Bawendi, Louis Brusi ja Aleksei Jekimovi tööd näitavad, kuidas nanoosakesi luua ning millised sootuks uudsed omadused neile kavandatult tekivad.