Nobeli füüsikapreemia tuli elektronide saladuste uurimise eest

Üks preemiasaajatest, Lundi ülikooli professor Anne L’Huillier 3. oktoobril pärast Nobeli füüsikapreemia laureaadiks saamist. Anne L’Huillier on üldse viies Nobeli füüsikapreemia saanud naine. Foto: Ola Torkelsson

Tänavuse Nobeli füüsikapreemia pälvis teadlastekolmik Pierre Agostini, Ferenc Krausz ja Anne L’Huillier oma töö eest eksperimentaalsete meetodite arendamisel, mis genereerivad atosekundilisi valgusimpulsse aine elektrodünaamika uurimiseks.

2023. aasta füüsikapreemia laureaadid on andnud inimkonnale tööriista, millega avastada elektronide maailma aatomite ja molekulide sees. See tähendab, et meil on tänu atosekundifüüsikale võimalus paremini mõista mehhanisme, mida juhivad elektronid. Ja need võimalused ei pane silma särama ainult fundamentaalfüüsikutel, rakendust leidub paljus, mis lähedalt meie igapäevaelu puudutab: nii elektroonikas kui meditsiinilises diagnostikas, sh oleks sel meetodil võimalik vähki väga varajases staadiumis ära tunda.

Tartu Ülikooli emeriitprofessori Peeter Saari sõnul hakati pärast 1999. aastat, mil Egiptuse taustaga USA teadlane Ahmed Zewail sai Nobeli keemiapreemia femtokeemia uurimisvaldkonna (selles uuritakse femtosekundiliste laserimpulsside abil keemiliste reaktsioonide kulgu) rajamise eest, pea igal pool maailma juhtivates optikalaborites otsima võimalusi murda femtosekundilise impulsikeskuse barjäärist atosekundite piirkonda.