Nobeli meditsiinipreemia sai teadlaste paar, kelleta poleks mRNA-vaktsiine

Fotokollaaž. Vasakul Ungari-USA biokeemik Katalin Karikó ja USA arst-teadlane Drew Weissman. Foto: JUAN PABLO RICO

Nobeli preemia füsioloogia või meditsiini alal pälvisid sel aastal Katalin Karikó ja Drew Weissman oma avastuste eest RNA nukleosiidide lämmastikaluste keemiliste muutuste kohta, tänu millele suudeti välja töötada mRNA vaktsiinid COVID-19 vastu.

Jagamisele läinud Nobeli meditsiiniauhinna saanud teadlaste paarile Katalin Karikóle ja Drew Weissmanile ennustati koroonapandeemia valguses auhinda juba mitmendat aastat. Paljudele tuli siiski üllatusena, et ennustus viimaks täide läks – pole kuigi tavaline, et auhind pärast avastuse tegemist ja selle kasulikkuse ilmnemist nii ruttu kätte tuleb, tavaliselt vaetakse ikka kauem, kas avastus ajahambale vastu peab.

Kuigi mRNA-vaktsiinid jõudsid laiema avalikkuse tähelepanuvälja alles koos Covid-19 levikuga, on töö nende taga olnud pikk ja vaevarikas. Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi molekulaarmeditsiini professor Ana Rebane (pildil) ütleb, et mRNA kasutamise kontseptsioon vaktsineerimiseks ja terapeutiliste valkude organismi manustamiseks esitati esmakordselt juba üle 30 aasta tagasi. Kliiniliste rakendusteni jõudmiseks tuli aga ületada nii mõnigi takistus.