Miks võib tulevikus laevakapten maale jääda?

Aruteluring Riigilaevastiku avatud uste päevadel: milliseks muutuvad tulevikulaevad, kas inimestevabaks? Foto: ROBERT MARKUS LIIV

Eelmisel reedel veesati Eesti esimene isejuhtiv tehisintellektiga teaduslaev. Innovatsioon merenduses toobki kaasa selle, et üha enam tööd tehakse laevaparda asemel ära kaldapealsest juhtimiskeskusest. Isesõitvate robotlaevade igapäevaliikluseni on aga veel veidi aega, tõdeti Riigilaevastiku lahtiste uste päeval toimunud vestlusringis.

Vähem kui aasta tegutsenud Riigilaevastikul on ülesandeid rohkem, kui ainult 300 alusest koosneva laevapargi haldamine. Riigilaevastiku peadirektori Andres Laasma kinnitusel seisab maailma merendus muutuste lävel ja Eesti võiks edasi sammuda esimeste seas: «Võimekus ehitada maailmatasemel meretransporti on meie riigil juba praegu olemas, kuid peame mõtlema kaugemale.»

Kuidas hakkab välja nägema tulevikulaev ja millise mõju toob see kaasa merendussektorile, arutasid Riigilaevastiku avatud uste päeval lisaks peadirektor Andres Laasmale Saaremaal asuva laevaehitusettevõtte Baltic Workboats AS arendusjuht Peeter Raamat, süvatehnoloogiaettevõtte MindChip tegevjuht Heigo Mõlder ja Riigilaevastiku uute laevade projektijuht Valentin Bratkov.