:format(webp)/nginx/o/2024/11/25/16505520t1hed8c.jpg)
/nginx/o/2023/09/29/15621594t1hb86b.jpg)
Teraapiakoerte kasutamine koolides võib parandada laste vaimset tervist, soodustada õppimist ja aidata neil eakaaslastega sobituda.
Teraapiakoerte kasutamine koolides võib parandada laste vaimset tervist, soodustada õppimist ja aidata neil eakaaslastega sobituda.
«Paljud õpilased võitlevad koolis õppimis-, käitumis- või emotsionaalsete raskustega ning mõned probleemid võivad vähendada heaolu ja sellel on pikaajalised tagajärjed,» sõnab Monashi ülikooli professor Robert Baird, «Mõnedel õpilastel võivad tekkida vaimse tervise haigused, probleemid narkootiliste ainete kuritarvitamisega, sotsiaalse isoleeritusega ja töökoha leidmisega.»
Kuna sellised õpilased kipuvad ka koolielust eemalduma, saavad nad sageli vähe kasu standardsetest sekkumistest, nagu psühholoogiline või kiusamisvastane tugi.
Uurimaks, kas teraapiakoerte toomine klassiruumidesse võib pakkuda head alternatiivi, pöördusid Baird ja tema kolleegid 118 õpetaja, direktori, kooli vaimse tervise spetsialisti ja nendega seotud ekspertide poole, kellel on kogemusi teraapiakoerte kasutamisega klassiruumides, kus õpilased jäävad vanusevahemikku 5-18 aastat. Uuringu jooksul vastati küsitlusele, mis käsitles peamiselt koerte mõju õpilaste vaimsele tervisele.
Õpetajad pidasid üldiselt koerte kohalolu õpilastele kasulikuks. Näiteks teatasid mõned, et koerad motiveerivad õpilasi oma eakaaslastega suhtlema, sõprussuhteid arendama ja sotsiaalseid norme omandama, sealhulgas aidates neil oma emotsioone reguleerida. Lugemisraskustega lapsed saavad enesekindlust ka koertele valjusti ette lugedes, sest nemad ei mõista kellegi üle kohut. «Koeraga koos olemine on suur stiimul suhtlemiseks,» ütleb Baird. Kaaslastena, kes kellegi üle kohut ei mõista, võivad teraapiakoerad Bairdi sõnul ka teatud kiusamise tagajärgedest üle saada.
«Uuring kinnitab varasemaid leide selliste sekkumiste eeliste – abi laste enesekindluse ja motivatsiooni parandamisel – kohta,» ütleb Ball State'i ülikooli teadlane Laura Bassette.
Algselt populaarteaduslikus ajakirjas New Scientist ilmunud artikkel ilmub Postimehes väljaande loal. Inglise keelest tõlkis Jaana Otsa.