:format(webp)/nginx/o/2023/09/22/15607941t1h9ebf.jpg)
Looduskaitse organisatsioon teatas, et nad vabastavad loodusesse 2000 seni peamiselt vangistuses kasvatatud lõuna laimokk-ninasarvikut (Ceratotherium simum simum), kes moodustavad ligi 15 protsenti selle liigi kogupopulatsioonist.
Ninasarvikud kasvasid 8500-hektarilisel Lõuna-Aafrika rantšos, mille omanikuks oli ärimees John Hume. Ta lõikas oma loomade sarved maha lootuses, et ninasarviku sarvede rahvusvaheline kaubandus legaliseeritakse. Seda aga ei juhtunud ja Hume, kes lootis sarvi ja neist saadud tulu liigi säilitamiseks kasutada, pidi oma farmi müüki panema.
African Parks (AP) on looduskaitse organisatsioon, mis kaasjuhib kaitsealasid tosinas Aafrika riigis. Nüüd on AP omandanud Hume'i ninasarviku projekti, mida on nimetatud üheks kõige edukamaks ohustatud liigi aretuskavaks.
AP ütleb, et nii paljude ninasarvikute uude koju paigutamine on «üks suurimaid taasasustamise projekte, mis eales mõne liigi jaoks korraldatud on». Organisatsiooni tegevjuht Peter Fearnhead ütleb, et kui loomi taasasustada, aitavad nad «läbi aineringi ning süsiniku sidumise ökosüsteemi turgutada.» Lisaks on loodusturism kohalikele inimestele oluliseks sissetulekuallikaks.
See, et AP Hume’i tegevustesse sekkus on «ilmselt parim tulemus», ütleb Lõuna-Aafrika Stellenboschi Ülikoolis töötav Hayley Clements. «Loodetavasti suudavad nad järk-järgult need loomad loodusesse vabastada ning teha seda hästi hallatavates parkides, et ninasarvikud ei satuks lihtsalt salaküttide ohvriks.»
Eraomanikud nagu Hume mängivad lõuna laimokk-ninasarvikute populatsiooni kaitses ja suurendamises olulist rolli. Liik oli veel sajand tagasi väljasuremise äärel. 2021. aastal oli Lõuna-Aafrikas 12 968 valget ninasarvikut, mis on üle 80 protsendi mandri kogupopulatsioonist. Alla 7000 loendatud ninasarvikust oli paigutatud eramaadele.
Kuid salaküttimine, mis on põhjustanud mõlema, nii valge kui ka musta ninasarviku (Diceros bicornis) arvukuse järsu languse endistes populatsiooni tugipunktides nagu Krugeri Rahvuspark, on loomade kaitsmise üha kallimaks muutnud.
«Kuna salaküttimine on tõusuteel, on nende ninasarvikute kaitsmise kulud tõesti taevasse kerkinud, nii et paljudel juhtudel on ninasarvikud nüüd pigem kohustus kui tuluallikas,» ütleb Clements.
Mõned küsivad, kas taasasustamine on üldse Hume'i loomadele sobiv termin. «Hume'i ninasarvikute hulgas on nii loodusest püütud kui ka vangistuses sündinud loomi. Väike osa vangistuses sündinud loomadest on sellised, kelle vanemad olid samuti vangistuses sündinud,» ütleb Dave Balfour Lõuna-Aafrika Nelson Mandela Ülikoolist.
Sõltuvalt sellest, kuidas ninasarvikuid vabastatakse, võiksid vangistuses sündinud loomad suuta loodusest püütud loomadelt eluks vajalikke oskuseid õppida, ütleb ta. «Enamik inimesi, kellega olen rääkinud, ja ka mina ise arvan, et nad saavad üldiselt hästi hakkama, kui nad vabastatakse sobivas elupaigas, kus on piisavalt joogivett,» lisab ta.
Fearnheadi sõnul plaanib AP vabastada 300 ninasarvikut aastas, paigutades neid rahvusparkidesse üle Aafrika, kus on sobiv kaitse ja piisavalt karjamaad. «Üldiseks nägemuseks on rajada mitu strateegilist populatsiooni üle kogu mandri, sealhulgas ka uusi algpopulatsioone,» ütleb ta.
Algselt populaarteaduslikus ajakirjas New Scientist ilmunud artikkel ilmub Postimehes väljaande loal. Inglise keelest tõlkis Anna-Maria Sepp.