:format(webp)/nginx/o/2023/09/22/15609226t1h7499.jpg)
Uuring hoiatab, et kui maailm soojeneb üle 1,5 °C, hakkab paljudes maailma osades esinema nii äärmuslikke kuumalained, et isegi noored terved inimesed võivad mõne tunniga surra, kui nad leevendust ei leia.
See võib lõppeda massiliste surmadega kohtades, kus inimesed ja hooned pole äärmusliku kuumusega kohanenud ja kliimaseadmed on haruldased, ütleb Oxfordi ülikooli teadlane Carter Powis.
«Võib tekkida väga äärmuslikke kuumalaineid, mis kalduvad oluliselt kõrvale ajaloolisest normist, ületavad selle läve mitmekordselt ja põhjustavad oluliselt suuremat suremust kui tavapäraselt ootaksime,» ütleb ta. Kui maailm soojeneb 1,5°C kuni 2°C, hakkab neid kuumalaineid tohutult rohkem esinema just Euroopas ja Põhja-Ameerikas.
Globaalne soojenemine on juba tekitanud intensiivsemaid ja sagedasemaid kuumalaineid, mis on põhjustanud suure hulga surmajuhtumeid. Hinnanguliselt oli 2022. aasta suvel Euroopas 62 000 kuumaga seotud surmajuhtumit. Suurem osa surnutest olid üle 65-aastased inimesed, kellel võis juba olla terviseprobleeme.
Ellujäämise piir
Kas mõned maailma osad võivad globaalse soojenemise tõttu muutuda nii kuumaks, et ka noored ja terved inimesed võivad surema hakata?
USAs Indiana osariigis asuva Purdue ülikooli teadlane Matthew Huber ja tema meeskond asusid seda küsimust uurima 2010. aastal. Teooria põhjal otsustasid nad, et ellujäämise piir on see, kui märja lapiga kaetud termomeetriga mõõdetud temperatuur ületab 35 kraadi. Seda nimetatakse märja termomeetri temperatuuriks.
See näitaja peegeldab tõsiasja, et niiskus mõjutab meie võimet higistades jahedana püsida. Selle märja termomeetri temperatuuri juures ei saa me kehatemperatuuri enam loomulikul viisil kontrolli all hoida ja kui me muul viisil keha jahedana hoida ei saa, tõuseb see surmava tasemeni.
Praegu ületab märja termomeetri temperatuur maapinna lähedal väga harva 31 °C. Huberi meeskond jõudis järeldusele, et suurtel aladel tõuseb märja termomeetri temperatuur üle 35 °C piiri alles siis, kui maailm soojeneb üle 7°C - seda peetakse väga ebatõenäoliseks.
Hiljutised uuringud aga näitavad, et mõnedes troopikapiirkondades võib temperatuur seda piiri ületada ka väiksema soojenemise juures. Veelgi enam, praktikas ei suuda enamik inimestest 35°C märja termomeetri temperatuuri lähedastes tingimustes ellu jääda. «Algne 35°C piir oli alati mõeldud ülempiiriks,» ütleb Huber.
Eelmisel aastal võtsid USA Pennsylvania osariigi ülikooli teadlane Daniel Vecellio ja tema kolleegid katsealuseks 24 tervet noort naist ja meest, et näha, kui kuumaks ja niiskeks võib õhk minna enne, kui nende kehad ei suuda peatada kehatemperatuuri tõusu – punkti, kus välist kuumust ei saa kompenseerida. Kui sellistes tingimustes veeta mitu tundi, võib see lõppeda surmaga.
Tulemused viitavad, et ellujäämise piir on lähemal 31 °C märja termomeetri temperatuurile, kuigi tegelikkuses mõjutavad seda piiri ka muud tegurid. Kuna vabatahtlikud ei olnud kuumusega harjunud ja tegid testide ajal igapäevaseid ülesandeid, tuleks seda Powise sõnul vaadelda kui alumist piiri, ning ülempiirina endiselt käsitleda 35 °C.
«Kõik, mis jääb nende kahe temperatuuri vahele, on väga ohtlik,» ütleb ta. «Ei ole ainult ühte läve, mis kehtib kõigile. Erinevatel inimgruppidel on erinev lävi, kus võib tekkida dramaatiline suremuse tõus.»
Powis ja tema kolleegid on nüüd hakanud kasutama ilmajaamade ja kliimamudelite andmeid, et näha, millistes maailma osades võib selliseid tingimusi hetkel esineda. Nad lähtuvad Vecellio 31 °C märja termomeetri temperatuuri piirist ja uurivad, kuidas see muutub maailma soojenedes.
Läve ületamine
Sellised tingimused muutuvad kõigil mandritel peale Antarktika üha tavalisemaks. Näiteks 1°C soojenemisega – see tase on juba ületatud -, ületatakse Vecellio piir rohkem kui kord 100 aasta jooksul vaid umbes 3 protsendis Euroopa ilmajaamadest. Kui globaalne soojenemine ületab 2°C piiri, juhtub see tõenäoliselt 25 protsendis ilmajaamadest. Ameerika Ühendriiges mõõdetakse 1°C soojenemise juures 20 protsendis jaamadest temperatuur üle eluohtlikku piiri tõenäoliselt rohkem kui kord sajandis, 2 °C soojenemise juures juba 28 protsendis ilmajaamadest.
«Mõnikord on inimeste ellujäämise piiride kasutamine probleemi mõistmiseks kasulik, kuid tegelikkus on see, et isegi mõõdukatel temperatuuridel on elanikkonna tervisele märkimisväärne koormus,» ütleb Dann Mitchell Ühendkuningriigi Bristoli ülikoolist, «Lävipõhise temperatuuri kasutamine võib olla eksitav, sest isegi siis, kui väljas on palav, ei tähenda see seda, et siseruumides oleks.»
«Tahaksin rõhutada, et kõik kuumusega seotud mõjud inimeste tervisele ja heaolule on ennetatavad,» kommenteerib Raquel Nunes Ühendkuningriigi Warwicki ülikoolist. Kuid kuna kuumalained muutuvad sagedasemaks, pikemaksja intensiivsemaks, on vaja kuumaga seotud surmajuhtumite vältimiseks kasutusele võtta kiireloomulised meetmed, ütleb ta.
Algselt populaarteaduslikus ajakirjas New Scientist ilmunud artikkel ilmub Postimehes väljaande loal. Inglise keelest tõlkis Jaana Otsa.