Värskeimas analüüsis hindasid spetsialistid tuumaelektrijaamas tekkivate radioaktiivsete jäätmete koguseid ning nende käitlemise ja ladustamise valikuid. Kuna Eestile sobivaid väikereaktoreid veel kasutusel pole, siis on analüüsis esitatud jäätmekogused hinnangulised ja tuginevad meile tinglikult sobivaks peetava GE Hitachi BWRX-300 reaktori andmetel ning tuumaelektrijaamade senistel kogemustel. Arvestades tuumaelektrijaama elueaks 60 aastat, tekiks selle aja jooksul kasutatud kütust ühe reaktori kohta kokku 720 tonni, mis oma mõõtmetelt on võrreldav umbes kolme merekonteineriga.
Analüüsi koostaja, radioaktiivsete jäätmete ekspert Peter Breitenstein soovitab Eestil hoida oma kasutatud tuumkütuse haldamise valikud avatuna. «Tänases olukorras võiks suhteliselt väikese koguse kasutatud tuumkütuse ümbertöötlemine olla Eesti jaoks üks huvipakkuvatest valikutest, mis ei pruugi aga olla kohe teostatav,» lausus tuumaekspert. «Sellegipoolest ei tohiks kütuse ümbertöötlemise varianti õiguslikult piirata, sest tulevikus võib see ikkagi osutuda otstarbekaks,» lisas ta.