Toona protokolliga ühinenud riikide ühise pingutuse tulemusena on osoonikihile ohtlike ainete kasutusest kogu maailmas suures osas loobutud. Oluline on, et jätkuks nende ohtlike ainete kokku kogumine ja keskkonnasäästlik hävitamine. Maad kaitsvat osoonikihti kahandavad ained valdavalt ei ole loodusliku tekkega, neid on loonud inimene ise ja need sisaldavad kas kloori või broomi. Freoon, esimene osoonikihti kahandav aine, võeti kasutusele 1928. aastal. Peagi avastati freooni ja teiste samalaadsete, esialgu imegaasideks nimetatud gaaside varjukülg: võime hävitada osoonikihti.
