Kivide lakkumine, robotämblikud ja nähtus jamais vu olid ühed paljudest, mis teadlastele tänavu liba-Nobeli auhinnad tõid. Eesti aja järgi 15. septembri öösel aset leidnud veebitseremoonial said pärjatud kõige veidramad, naljakamad, aga ka mõtlemapanevad teadussaavutused.
ANŠOOVISTE SUGUELU JA KIVILAKKUJAD ⟩ Vaata, milliseid veidrad teadussaavutused tänavu pärjatud said
Erinevalt «päris» Nobeli auhindadest, mida hakatakse välja jagama juba mõne nädala pärast 2. oktoobril, tunnustatakse lustaka Ig Nobeli preemiaga teadustöid, mis panevad inimesed esmalt naerma, seejärel aga mõtlema. Esialgu kummaliste ja isegi ebavajalikena näivatel teadustöödel on aga kõigil oma sügavam tagamõte ja ülesanne ning nii võib juhtuda, et sama inimene suudab välja teenida nii Nobeli kui Ig Nobeli auhinnad – see on juhtunud näiteks Venemaalt pärit füüsiku Andre Geimiga.
Tänavusel tseremoonial lõi laineid mitu tööd inimkäitumise olemusest, aga ka inimkeha omapäradest. Lisaks auhindadele esitleti Eesti aja järgi 15. septembri öösel toimunud tseremoonial seitset veeteemalist laulu ning teadlased said võimaluse oma tööd 24 sekundi jooksul seejärel 7 sõnaga tutvustada. Meie 3 minuti loengukonkursid on selle kõrval lapsemäng.