ANŠOOVISTE SUGUELU JA KIVILAKKUJAD Vaata, milliseid veidrad teadussaavutused tänavu pärjatud said

Copy
Tseremooniameister Marc Abrahams poseerib 2022. aasta Ig Nobeli auhindadega: Zimbabwe kümne triljoni dollarise rahatähe ja paberkotiga, kuhu laureaadid võivad kõik oma teadmised hoiule panna.
Tseremooniameister Marc Abrahams poseerib 2022. aasta Ig Nobeli auhindadega: Zimbabwe kümne triljoni dollarise rahatähe ja paberkotiga, kuhu laureaadid võivad kõik oma teadmised hoiule panna. Foto: Michael Dwyer

Kivide lakkumine, robotämblikud ja nähtus jamais vu olid ühed paljudest, mis teadlastele tänavu liba-Nobeli auhinnad tõid. Eesti aja järgi 15. septembri öösel aset leidnud veebitseremoonial said pärjatud kõige veidramad, naljakamad, aga ka mõtlemapanevad teadussaavutused.

Erinevalt «päris» Nobeli auhindadest, mida hakatakse välja jagama juba mõne nädala pärast 2. oktoobril, tunnustatakse lustaka Ig Nobeli preemiaga teadustöid, mis panevad inimesed esmalt naerma, seejärel aga mõtlema. Esialgu kummaliste ja isegi ebavajalikena näivatel teadustöödel on aga kõigil oma sügavam tagamõte ja ülesanne ning nii võib juhtuda, et sama inimene suudab välja teenida nii Nobeli kui Ig Nobeli auhinnad – see on juhtunud näiteks Venemaalt pärit füüsiku Andre Geimiga.

Tänavusel tseremoonial lõi laineid mitu tööd inimkäitumise olemusest, aga ka inimkeha omapäradest. Lisaks auhindadele esitleti Eesti aja järgi 15. septembri öösel toimunud tseremoonial seitset veeteemalist laulu ning teadlased said võimaluse oma tööd 24 sekundi jooksul seejärel 7 sõnaga tutvustada. Meie 3 minuti loengukonkursid on selle kõrval lapsemäng.

Limpsad kivi, lõpetad nutitualetis

Haruldaselt sai sel aastal üks inimene preemia lausa kahes kategoorias. Ühine keemia- ja geoloogia preemia läks Ühendkuningriigis asuva Leicesteri ülikooli teadlasele Jan Zalasiewiczile 2017. aasta novembris väljaandes Palaeontology Newsletter ilmunud essee eest, kus selgitatakse, miks teadlased armastavad kive lakkuda. Zalasiewiczi hinnangul on kivide lakkumine tema ja kolleegide töös äärmiselt oluline tehnika – just tänu oma keelele on ta ka ise kummalisi fossiile avastanud. «Pinna niisutamine võimaldab esile tulla fossiilidel ja mineraaltekstuuridel, selle asemel et kaduda kuiva pinna mikropeegelduste ja -murrangute uttu,» kirjutas ta toona.

Märksõnad

Tagasi üles