KURIOOSUM Eestlase leitud lumeinimese jäljed – ja mitte ainult leitud (1)

Rahvusvaheline alpilaager Pamiiris 1985. aastal Kommunismi- nimelise mäetipu jalamil. Samal aastal avastasid sajad hommikuvõimlemisele sörkinud välismaalased liustikujärve ääres lumeinimese jalajäljed, mis ka üles pildistati.
Rahvusvaheline alpilaager Pamiiris 1985. aastal Kommunismi- nimelise mäetipu jalamil. Samal aastal avastasid sajad hommikuvõimlemisele sörkinud välismaalased liustikujärve ääres lumeinimese jalajäljed, mis ka üles pildistati. Foto: Jaan Künnap

Lumeinimeseks kutsutud tegelasi on erinevate rahvaste juttudes sageli. Meil on ju ka Kalevipoeg – tasase maa tegelane. Lood sellistest inimahvilaadsetest suurtest ja hambulistest tegelastest on valdavalt seotud Himaalaja kandiga. Neid lugusid on aga leida kõikjalt maailmast, ja nagu välja tuleb, ka Himaalajast läände jäävas Pamiiris.

Aastal 1985 tabas Eesti avalikkust ja eriti ajakirja Horisont andunud lugejaid tõeline uudispomm. Toona 37-aastane laevapäästetuuker ja nimekas alpinist Jaan Künnap oli selleks ajaks juba teist aastat Pamiiri mäestikus rahvusvahelises alpilaagris päästja ja giidina töötades ühel suvekuisel päeval oma kaamerasilma ette saanud lumeinimese jäljed.

Fotod olid selged ja need ei olnud mitte lume peal, vaid selgete piiridega nii parema kui ka vasaku labajala jäetud ilmselt väga suure ja piisavalt raske olendi jäljed. Lumeinimeste lood on olnud eri rahvaste müütides ja nende karvu ja jalajälgede kipsjäljendeid võib näha nii mitmelgi pool maailmas.

Tagasi üles