NEW SCIENTIST ⟩ Florese inimese rääkimata lugu: väljakaevamised on Indoneesias tekitanud hulga pingeid

Niisugune võis välja näha Homo floresiensis. Foto: Kinez Riza / AP / SCANPIX

Ühel 2003. aasta septembrikuu teisipäeval lõikas Benyamin Tarus luusse. Ta kaevas parasjagu läbi Indoneesia saarel Floresel asuva koopapõranda, kui läbistas kühvliga iidse inimkolju vasaku kulmuvalli, kirjutab populaarteadusliku ajakirja New Scientist kaasautor Paige Madison.

Varsti sai selgeks, et Benyamin oli otsa komistanud tõendusmaterjalile väikese väljasurnud inimese sugulase kohta, mida teadlased polnud varem näinud. See sugulane nimetati Homo floresiensis’eks ning hüüdnimeks pandi päkapikk.

Üks uurija kirjeldas leidu kui olulisimat avastust meie taksonoomilise perekonna kohta tema eluajal. Ja õigustatult. H. floresiensis pidi ümber lükkama hüpoteesid meie eelajaloolise sugupuu kuju ning suurte ajude tähtsuse kohta iidseid inimesi saatnud edus. Lisaks näitasid luud, et Kagu-Aasia oli iidse inimevolutsiooni tulipunkt.

Võiks oletada, et Indoneesia teadlased on avastuse üle oma koduõuel sama põnevil kui kõik teised. Kuid see pole nii. Pärast seda, kui H. floresiensis’t oli maailmale esitletud, heitis üks Indoneesia juhtivaid arheolooge ette viisi, kuidas avastust rahvusvaheliselt kajastati. Ta pidas seda ebaeetiliseks. Mõni päev hiljem aitas ta oma kolleegide üllatuseks teisel Indoneesia uurijal luud enda valdusesse saada. Kui need mõne kuu pärast tagasi toodi, olid mõned neist pöördumatult kahjustatud.