New Scientist ⟩ Inimkond kuival: loe, kuidas me siis veest ilma jääme?

Vesi Maal. Suures keras sisaldub nii ookeanide kui ka magevesi. Väiksemas keras on kogu magevee hulk ja kõige väiksemas keras on vaid jõgedes ja järvedes oleva vee hulk Maal Foto: Ühendriikide geoloogiateenistus

Elamiseks – toidu, asjade ja mugavuse tagamiseks – kulub iga inimese kohta üle 1000 tonni vett aastas ehk 3 tonni päevas! Raiudes metsi ja kasvatades veenäljaseid toidukultuure, muudame ka veeringluse mustreid Maal. Vihma ei saja enam neis kohtades, just sel ajal ja koguses, nagu oleme harjunud. Kas veekadu on üldse peatatav? Kui sügav on tegelikult veemure Maal?

Reisin töö tõttu palju ja kõikjal, kuhu lähen, räägitakse vihmast. Viibisin eelmise aasta novembris Ugandas ja kuulsin nurinat, et vihmaperiood ei saabunudki. Märtsis lugesin Albaanias plaanidest eksportida vett põuast vaevatud Itaaliasse. Juunis räägiti mulle Saudi Araabias ootamatust paduvihmast kõrbes.

Selle kõige peale on lihtne õlgu kehitada. Lõppude lõpuks teame juba, et kliimamuutused mõjutavad ilma. Ja vesi tuleb lõpuks ometi, sest see taastub lõpmatult. See tuleb taevast vihmana, erinevalt, kuid siiski garanteeritult. Eks ju?

Vastus sellele küsimusele on üha sagedamini ei.