KURIOOSUM Jälle see Einstein, isegi korralikku hukkamist ei saaks tema teooriata täide viia (2)

Copy
Mis juhtub kosmoseränduriga, kes on kahe täpselt sama kiirusega liikuva kosmosesõiduki vahele köidetud, kui need laevad hakkavad liikuma valguse kiiruse lähedase kiirusega?
Mis juhtub kosmoseränduriga, kes on kahe täpselt sama kiirusega liikuva kosmosesõiduki vahele köidetud, kui need laevad hakkavad liikuma valguse kiiruse lähedase kiirusega? Foto: Marek Strandbergi kollaaž /Shutterstock

Akadeemik Peeter Saari arutleb selle üle, milline võiks välja näha ajaloos judinaid tekitanud julm hukkamisviis määramatus tulevikus, kui inimkonnal on tehnoloogilist võimekust praegusest kuhjaga rohkem. Iseasi, kas siis on üldse põhjust inimesi hukata, aga näib, et relatiivsusteooria võib pakkuda lahendusi, kuidas inimene piinadeta pihustada.

Mõlema käe ja jala külge oli köitega rakendatud neli hobust; akendele ja palkoneile ümber platsi oli kogunenud Pariisi parem seltskond ja plats ise ning ümberkaudsed tänavadki olid täis rahvast, kes kõik tulnud nautima toimuvat vaatemängu – nii hukati 28. märtsil 1757 vastavalt seadusele lõhkirebimise teel Robert-François Damiens, kes oli üritanud atentaati kuningas Louis XV-le. Paraku venis hukkamine tehnilise küündimatuse tõttu kahele tunnile, sest hobused ei suutnud keha puruks rebida enne, kui timukas oli läbi raiunud Damiensi kõõlused reitel.

Teadagi teevad tehnoloogilised leiutised inimeste elu kergemaks, sealhulgas ka hukkamise. Ka humaansemaks. Võrrelgem näiteks lõhkirebimist mahalaskmisega… Aga juba enne püssirohu leiutamist kasutasid moslemi piraadid kirstlastest laevakaptenite hukkamiseks eelkirjeldatud viisi, kuid hobuste asemel olid neli laeva.

Tagasi üles