NEW SCIENTIST ⟩ Vaata, kuidas just oma vananemistüübist lähtuvalt kauem tervena elada

Pilt on illustreeriv. Foto: Pexels

On üks (ilmselt väljamõeldud) lugu sellest, kuidas Henry Ford saatis agente üle terve USA romulatesse, et otsida vanarauaks läinud Mudel T-sid. Kuulus tööstur tahtis teada, millised auto põhikomponendid esimesena katki lähevad, et ta kuidagi probleemi lahendada saaks. Agentide sõnul oli kalduvus katki minna igal autoosal – mõnel rohkem kui teisel -, välja arvatud ühel. Selleks oli roolisüsteemi osa nimega käänmikupolt, mis põhimõtteliselt kunagi katki ei läinud. Nad ootasid, et Ford kuulutab välja plaani nõrgemate komponentide eluea pikendamiseks, kuid selle asemel käskis ta inseneridel hoopis vähem vastupidavaid käänmikupolte valmistada. Polnud mõtet raisata raha komponendile, mis alati teistest kauem vastu pidas.

Nagu on Fordi Mudel T-ga, on ka inimkehaga. Kõik meie «osad» on kuluvad ajaga, kuid selgub, et mõned vananevad teistest kiiremini. Millised kehaosad esimesena «katki lähevad» on natuke nagu loterii. «Kõik vananevad erinevalt,» ütleb Stanfordi ülikooli geneetik Michael Snyder. Võibolla on teil noor immuunsüsteem, nooruslik maks, kuid eakad neerud või kehv ainevahetus.

Praeguseks on uuringud näidanud, et vananemine kulgeb ühel viisil neljast. See on teie nn vanenemistüüp – viis, kuidas teie isiklikult vananete. Halb uudis on see, et teie vanim kehaosa võib kogu ülejäänud keha ka vananema tirida. Hea uudis on, et kui oma vananemistüübi kindlaks teete, võite kauem tervemana elada.

Vananemistüüpide avastus põhineb 1980ndatel alanud nn oomikaterevolutsioonil. Esimesena tuli genoomika, mis uurib genoomi – kogu organismi DNA-d. Siis tulid proteoomika, lipidoomika, mirobioomika ja paljud muud. Nende kombineerimine ja kasutamine koos tavapäraste meditsiiniliste diagnostikavahenditega inimese terviseseisundi uurimiseks on tuntud kui süvafenotüüpimine, mille põhimõte on «mida sügavamale lähed, seda rohkem tead».