KORD 5 SAJANDI JOOKSUL ⟩ Nädalavahetusel võib taevas silmata rohekat komeeti
Kõigest kuu aja eest avastatud komeeti nimega Nishimura võib juba sel nädalavahetusel taevast palja silmaga näha olla. Selline võimalus tekib vaid kord 437 aasta jooksul.
Kivi- ja jääpall, mille täpne suurus on teadmata, sai oma nime Jaapani amatöörastronoomi Hideo Nishimura järgi, kes seda esimest korda 11. augustil märkas. Pariisi observatooriumi astrofüüsiku Nicolas Biveri sõnul on haruldane, et komeeti nii ruttu pärast avastamist ka hästi näha on. «Enamik neist avastatakse kuid või isegi aastaid enne seda, kui nad Päikese suhtes lähima punkti läbivad,» ütles ta AFP-le.
Komeet möödub Päikesest iga 437 aasta tagant. See orbitaalperiood on pikk ja suurema osa sellest veedab komeet Päikesesüsteemi külmemas otsas. Kui komeedid Päikesele kosmosest lähenevad, muutub nende tuumas olev jää kuumuse tõttu tolmuks ja gaasiks – see moodustabki pika saba. Sellest sabast peegeldub päikesevalgust, mis võimaldabki meil komeete Maalt vaadelda.
Nishimura, mille teaduslik nimi on C/2023 P1, möödub Päikesele lähimast punktist 17. septembril. Nishimura on 33 miljoni kilomeetri kaugusel Päikesest, mis on vähem kui veerand Maa kaugusest Päikesest, märkis Biver. Komeet möödub Maast sellele ohtu kujutamata 125 miljoni kilomeetri kauguselt.
Põhjapoolkera tähevaatlejatel tasub pilgud taevasse suunata laupäeval ja pühapäeval. «Parim aeg on taevasse vaadata enne päikesetõusu, kirde suunas Veenuse vasakule küljele,» soovitas Biver. Vaatemängu saab nautida kasvõi väikeste binoklitega, aga kui tingimused on soodsad, võib komeeti näha ka palja silmaga.
Komeedi saba on rohekashall, sest selles on Biveri sõnul gaasi tolmust rohkem.