Seenetark selgitab Eestisse tunginud hitt-puraviku rünnaku tagamaad

Copy
Kihnu metsad lausa leemendasid Ameerika-maistest puravikest ehk männi-kuldpoorikutest. Teadaolevalt pole Kihnu männiistikuid toodud. Heamaitseline söögiseen võib ahvatleda seda kultiveerima, kuid praegu levib see seen meie metsades niigi igati hästi. Ehk liigagi hästi, sest pole teada, millised saavad olema selle leviku tagajärjed
Kihnu metsad lausa leemendasid Ameerika-maistest puravikest ehk männi-kuldpoorikutest. Teadaolevalt pole Kihnu männiistikuid toodud. Heamaitseline söögiseen võib ahvatleda seda kultiveerima, kuid praegu levib see seen meie metsades niigi igati hästi. Ehk liigagi hästi, sest pole teada, millised saavad olema selle leviku tagajärjed Foto: Marek Strandberg / Postimees

Euroopa ja Eestigi taimesõprade eksootikalembusega käib kaasas ka võõramaise mulla ning seal elavate organismide siiatulek. Ameerika puravikuks kutsutud männi-kuldpoorik on teinud üle kümne aasta võidukäiku Euroopas ja üle lombi tulnuna on see paar-kolm aastat oma areaali laiendanud ka Eestis. Tänaseni pole teada, millised võivad olla selle kuldpooriku leviku varjuküljed: kas keegi peab loovutama oma koha taeva all just neile. Nii on toimunud väga paljude taime- ja loomaliikidega, mille levikusse inimene on jõuliselt sekkunud.

Männi-kuldpoorik on hittpuravik, mis on tõusnud tänavu ereda tähena seenetaevasse. Juba on levinud üleskutsed seda seent levitada ja koos puudega laiemalt kasvatada. Ent arutlegem männi-kuldpooriku tuleku ja võimaliku levitamise tagamaid ka teiste võõrliikide näitel.

Tagasi üles