/nginx/o/2023/09/06/15574630t1h1f16.jpg)
Teadlased on leidnud, et inimese pikkus võib mõjutada tema soolestiku mikrobioomi bakteriaalset mitmekesisust. See võib olla tingitud sellest, et pikematel inimestel on pikem seedetrakt, mis mahutab rohkem mikroorganisme.
Kõik ei ole siiski veendunud, sest üks teadlane väidab, et inimese geneetika või vale toitumine lapsepõlves võivad pärssida kasvu ja mõjutada soolestiku mikrobioomi.
Selgroogsete seas näib suurematel liikidel olevat mitmekesisemad soolestiku mikroobide rühmad, kuid polnud teada, kas see suundumus kehtib üksikute inimeste kohta.
Kat Sarmiento Seattle'i süsteemibioloogia instituudist ja tema kolleegid kogusid andmeid enam kui 5000 inimeselt, kes osalesid soolestikuga seotud katses, ja enam kui 3000 inimeselt terviseprogrammist. Kõik osalejad andsid teavet oma pikkuse kohta, mis jäi vahemikku 127–218 sentimeetrit, ning soolestiku mikrobioomi järjestamiseks vajalikke väljaheiteproove.
Nad leidsid, et osalejate soolestikus olevate bakteriliikide mitmekesisus suurenes võrdeliselt nende pikkusega.
Teadlased võrdlevad seda ideega, mis väidab, et suurematel saartel on suurem liigirikkus kui väiksematel. Võib-olla on pikematel inimestel pikemad seedetraktid, mis võimaldab neil suurendada mikroobide mitmekesisust.
Et mõista, mida see tervisele tähendada võib, keskendusid teadlased seejärel 130 inimesele, kes osalesid soolestiku eksperimendis ja kellel kõigil oli varem olnud bakteriga Clostridium difficile nakatumine. Tavaliselt elab see soolestikus kahju tegemata, kuid kui bakterite tasakaal soolestikus muutub, võib see põhjustada kõhulahtisust.
Võrreldes neid isikuid ülejäänud soolestiku eksperimendis osalejatega, leidsid teadlased, et need, kellel oli C. difficile nakkus, olid veidi lühemad – keskmine pikkus 168,1 sentimeetrit, võrreldes 171,7 sentimeetriga – ja nende soolestiku mitmekesisus oli väiksem.
Kui teadlased uurisid andmeid osalejate elu muude aspektide kohta, avastasid nad, et kiudainerikas dieet kaitseb C. difficile'i eest rohkem kui pikkus. «See viitab sellele, et dieediga saab pikkuse mõju ületada,» ütleb meeskonnaliige Sean Gibbons süsteemibioloogia instituudist.
«Meie uuringud näitavad, et lühematel inimestel oleks kasulik muuta oma dieeti, et suurendada soolestiku mikrobioomi mitmekesisust,» ütleb Sarmiento.
Kuid Christopher Damman Washingtoni ülikoolist Seattle'is ütleb, et inimese pikkus ei pruugi olla kooskõlas tema seedetrakti pikkusega. «Kuigi peensool on teatud määral korrelatsioonis pikkusega, siis käärsool, kus asub suurem osa soolestiku mikrobioomist, korreleerub paremini kaalu ja kehamassiindeksiga,» ütleb ta.
Pikkus võib mõjutada soolestiku mikroobide mitmekesisust, kui samas võivad inimesed olla lühemad oma geneetika või lapsepõlve kehva toitumise tõttu, kusjuures kumbki neist võib mõjutada ka nende mikrobioomi, ütleb Damman.
Algselt populaarteaduslikus ajakirjas New Scientist ilmunud artikkel ilmub Postimehes väljaande loal. Inglise keelest tõlkis Ly-Marleen Tamme.